Raekojas küpseb uus ujula rajamise plaan

Pärast mitut äpardunud veekeskuse rajamise katset on Viljandi linnajuhid asunud mõtlema, kuidas saada linna uus ujula, ning soovivad koolijuhtidelt teada, kui palju nad ujumistunde telliksid.

Viljandi linnapea Loit Kivistiku sõnul on praegu väga vara rääkida ettevõtjast, kes veekeskuse rajaks. Küll aga on linnajuhtide peas idanenud mõte, et ujula võiks tulla näiteks kesklinna tervisekeskuse taha.

Lähiajal peaks keskkonnaminister Keit Pentus allkirjastama dokumendi, mille kohaselt võib linnavalitsus panna tervisekeskuse taguse niinimetatud õunaaia kinnistu müüki. Krundi vastu on juba huvi tundnud ettevõtja, kes sooviks sinna ehitada kaubanduskeskuse, linnajuhid aga ei taha sellel kohal ainult kauplusi näha.

Nii ongi raekojas tekkinud mõte, et kui kinnistu hoonestusõigus läheb oksjonile, pannakse ostjale lisakohustus rajada ka ujula või veekeskus. Seda, kui suur peaks keskus tulema ning kas seal peaksid olema ka liutorud ja saunad või piisab ainult basseinist, pole linnavalitsus veel arutanud.

Kivistiku sõnul pole praegu teada, kas oksjon õnnestuks, kui kinnistu müügiga käiks kaasas ujula rajamise tingimus. Tema andmetel pole praegu õunaaia vastu huvi tundnud ettevõtjad veekeskuse rajamisest sugugi vaimustuses. «Aga me ei taha, et selles kohas oleks ainult kaubanduskeskus,» selgitas linnapea.

Veel enne, kui kesklinna ühe magusama tühja kinnistu müügiplaani täpsemalt arutama hakata, on linnavalitsus pöördunud koolijuhtide poole küsimusega, kui palju nad telliksid uues ujulas ujumistunde.

Maagümnaasiumi direktori Aavo Soopa sõnul on praegu ujumistunnid kohustuslikud vaid teisele klassile. Nende andmiseks on Jakobsoni kooli ujula igal kolmapäeval kolm tundi maagümnaasiumi käsutuses. Et ruumi ja aega on veidi enam, kui teised klassid vajavad, mahuvad ujuma ka viiendate ja kümnendate klasside õpilased.

«Kui meil oleks võimalik, oleks igas klassis vähemalt 20 protsenti kehalise kasvatuse tunde ujulas,» ütles Soopa. Selleks vajaks kool peaaegu kümme korda rohkem ujulatunde.