Valitsus lükkas eilsel istungil tagasi töötukassa ettepaneku alandada töötuskindlustusmakse määra ning tegi töötukassa nõukogule ettepaneku võtta küsimus uuesti arutusele.
Maksemäära küsimus läheb tagasi töötukassale
25. november 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me tegime nõukogule ettepaneku seda teemat uuesti arutada,» nentis sotsiaalminister Hanno Pevkur. «Töötukassa nõukogu on kokku kutsutud järgmiseks esmaspäevaks. Loodan, et tööandjate esindajad ikka tulevad koosolekule.»
Tööandjate keskliidu volikogu kolmapäevane otsus kutsuda keskliidu määratud tööandjate esindajad haigekassa ja töötukassa nõukogust tagasi ei tohiks ministri hinnangul takistada neid nõukogu töös osalemast.
«Usun, et mõistlikum on laua taga asju arutada kui meedia kaudu ultimaatumeid esitada,» tähendas minister. «Arutelu on kompromissi alge.»
Pevkur märkis, et töötuskindlustusmakse määra ja töötute abistamist ei saa siduda sellega, kas ja kuidas on paigutatud reservid. «Siduda reservide paigutust ja töötuskindlustusmakse määrasid ei ole korrektne. Meil on vaja tagada inimestele kindlustunne, et iga töötu saab vajaduse korral abi, ja sellest lähtudes valitsus neid maksemäärasid täna ei kinnitanud.»
Pevkur meenutas, et korra on valitsus juba maksemäära alandanud ja toona oli see samm ennatlik. «Mõni aasta tagasi oli väga suur surve tulla maksemääraga 1,5 protsendilt 0,9le. Valitsus andis järele ja tagajärg oli see, et pidime tõstma selle väljamaksete tagamiseks hiljem kolmele ja siis 4,2 protsendile.»
Reservid pole Pevkuri sõnul mõeldud üheks või kaheks aastaks, vaid pikaajalise kindlustunde tagamiseks. «See, et headel aegadel kogutakse reserve, on igati loogiline.»
Töötukassa nõukogu tegi sotsiaalministri kaudu valitsusele ettepaneku alandada 2012. aastal töötuskindlustusmakse määra kindlustatul praeguselt 2,8 protsendilt kahele ning tööandjal 1,4 protsendilt ühele protsendile.
Hanno Pevkuri jutu järgi ei saanud tema ega rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali töötukassa nõukogus selle ettepanekuga nõustuda. Minister põhjendas seda praeguse majandusliku olukorra määramatusega.
«Me ei saa olla kindlad, et reservidest tõesti piisab. Neid on vaja kasvatada. Leppisime juba enne majanduskriisi kokku, et reservid peavad olema vähemalt kahe aasta väljamakse kohustusega,» lausus Pevkur.
Ühtlasi meenutas ta IMFi seisukohta, mille järgi Eestil on praegu vara töötuskindlustusmakse määra alandada.
Peaminister Andrus Ansip tõdes, et töötukassa nõukogu ja valitsuse vahel on olnud erimeelsusi ka varem. «Praegusel juhul ei mõista ma töötukassa nõukogus esindatud ametiühinguid, tööandjate keskliitu ja nende positsiooni. Ma ei mõista, kuidas saab jätta märkamata selle, mis viimaste kuude jooksul on toimunud.»
«Ma ei saa aru, millel põhinevad nende optimism ja väited, et Eestiga midagi ei juhtu,» jätkas peaminister. «Kust tuleb veendumus, et praegu on raha piisavalt ja siis, kui peaks lahvatama kriis, ei ole vaja maksemäära tõsta. Minul seda veendumust ei ole.»
Ansip lisas, et koalitsioon on kokku leppinud alandada maksemäärasid 2013. aastaks. Siis peaks valitsuse hinnangul olema kogunenud piisavalt reserve.
«Riigil lasub kohustus tagada töötukassale piisavalt raha ka kõige halvemateks aegadeks. Valitsus kuulab kindlasti ära töötukassa nõukogu arvamuse, kuid lõplik vastutus on riigil ja riik selle raha töötukassale ka tagab,» lisas peaminister. «Soovitan nõukogu liikmetel võtta roosad prillid eest ja näha asju nii, nagu need on.»
Küsimusele, kas valitsus on valmis kinnitama maksemäära samal tasemel ka nõukogu nõusolekuta, vastas Ansip jaatavalt. «Oleme veendunud, et praegu pole õige aeg töötuskindlustusmakse määrasid alandada.»
Ametiühingute keskliit märkis eilses teates, et valitsusel ei ole võimalik 2012. aasta töötuskindlustusmakse määra omatahtsi kehtestada, sest töötukassa nõukogu ettepanek on seaduse järgi valitsusele siduv.
«Määrus, mis kehtestab praeguse töötuskindlustusmakse määra, kehtib selle aasta lõpuni ning selle tingimusi ei saa kokkuleppe puudumisele viidates järgmiseks aastaks pikendada,» selgitas liidu esimees Harri Taliga.
Tema kinnitust mööda ei tähenda tööandjate kolmapäevane otsus lahkuda töötukassa nõukogust, et ametiühingute esindajatel ei ole enam võimalik valitsuse survele vastu seista.
«Et langetada otsus, peab selle poolt olema neli nõukogu liiget. Valitsusel on nõukogus kaks esindajat, seega nende häältest otsustamiseks ei piisa,» lisas Taliga.