Eesti pole enam odava tööjõu maa

Kaspar Oja

FOTO: Foto: Eesti Pank

EHKKI EESTI palgad jäävad Põhja- ja Lääne-Euroopa riikide tasemele tunduvalt alla, on Eesti palgatase võrreldes Kesk- ja Ida-Euroopa riikide omaga üsna kõrge ning läheneb Lõuna-Euroopa omale. Palgakasv on märk meie edust ja kiirest arengust. Euroopa kõrgema elatustasemega riikidele järelejõudmiseks peavadki need kasvama.

Samas sunnib tööjõu kallinemine kolima madala tootlikkusega tootmist odavama tööjõuga riikidesse ja see suurendab ebakindlust tuleviku ees. Kõige tõenäolisemalt hakkab tööjõu kallinemine ettevõtteid pitsitama rahvusvahelisele konkurentsile avatud majandusharudes. Üldistatult tähendab see Eesti puhul tööstust.

Eesti ei ole teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega võrreldes enam odava tööjõu maa. Meie tööstussektoris maksab töö ligikaudu 50 protsenti rohkem kui Lätis ja Leedus. Eestis on tööjõud juba mitu korda kallim kui Bulgaarias ja Rumeenias. Teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega võrreldes on palgaerinevused väiksemad.

Palgataseme erinevuste puhul mängib rolli ka see, kas vaadelda kogu tööstussektori aritmeetilist keskmist või võrrelda palku üksikasjalisemalt. Kui võrrelda üksikasjalikumalt samu tegevusalasid, on Eesti palgatase teiste Ida-Euroopa riikide omast veelgi kõrgem. Sama tegevusala palgad on Eesti tööstussektoris ligikaudu 50 protsenti kõrgemad kui Poolas, Ungaris, Lätis ja Leedus, ning 20–25 protsenti kõrgemad kui Tšehhis ja Slovakkias. Seega on vähemalt tööjõukulu mõttes Eestis kallim toota kui ülejäänud Ida-Euroopas.

SELLES, ET RIIGI suhteline palgatase võib muutuda, ei ole iseenesest midagi uut. Sajandivahetuse paiku oli Eesti töötleva tööstuse palgatase peaaegu sama mis Leedus, kuid aja jooksul on Eesti palgad kasvanud kiiremini ning jõudnud järele näiteks Tšehhi ja Slovakkia omadele. Ka Poola ja Ungari tööstussektori palgatase sarnanes 1990. aastatel Tšehhi omaga, aga aja jooksul on Poolas ja Ungaris palgad kiiremini kasvanud.

Kuigi enamikus Ida-Euroopa riikides on tööjõud odavam kui Eestis, ei pruugi tootmise sinna kolimisest ettevõttele palju abi olla, sest tõenäoliselt kallineb tööjõud madalama palgatasemega riikides kiiremini. Kui Lätis jätkub samasugune palgakasv nagu viimasel kuuel aastal, jõuab Läti tööstussektori palgatase kuue-seitsme aastaga sama kõrgele, nagu see oli möödunud aastal Eestis. See ei ole ilmselt piisav perspektiiv, et tootmine Eestist Lätti kolida, sest ka tootmise kolimine ise ei ole odav. Pigem võib karta seda, et kui majandusolukord halveneb, suletakse tootmisüksusi riikides, kus tööjõud on kallim, ehk siis pigem Eestis.

SAMAS PEAME TEADVUSTAMA, et muutused, mis tõstavad järsult tööjõu hinda madalama tootlikkusega harudes, näiteks miinimumpalga kiire tõus, võivad põhjustada koondamisi ja madala tootlikkusega harude lahkumist.

(Artikkel pärineb Eesti Panga blogist. Seda on lehe tarbeks lühendatud. Autori arvamus ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.)

Tagasi üles