Andaluusia – meri, mäed ja hobused

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hispaania rahvarõivais meest andaluusia hobusega ei kohta mererannas just iga päev. Meie juhtusime nendega kokku tänu fotosessioonile.
Hispaania rahvarõivais meest andaluusia hobusega ei kohta mererannas just iga päev. Meie juhtusime nendega kokku tänu fotosessioonile. Foto: Tiiu Ehrenpreis

Kes on nakatunud kõrgmägede pisikuga, mõistavad, miks mõned inimesed ei kujuta ette puhkust ilma mägedes matkamiseta. Mina sain nakkuse 20-aastaselt, kui sõitsin Kaukaasiasse alpilaagrisse. Matkateed on mind viinud muu hulgas Tjan-Šani, Pamiiri, Putoranasse, Norrasse, Tatratesse ja Alpidesse.

Kui ma kaks aastat tagasi sattusin Hispaania Päikeserannikule, avastasin pärast mõnepäevast rannapuhkust, et Sierra Nevada mäed asuvad päris lähedal. Sõitsin bussiga Granadasse ja sealt Trevélezi külla, mis asub ligi 1500 meetri kõrgusel. Matkaradade viidad juhatasid Siete Lagunase (Seitsme Järve) rajale ja Mulhacéni, Hispaania mandriosa kõrgeima, 3482 meetri kõrguse mäe tippu. Vaimustunud ümbritsevatest vaadetest, mõtlesin, et siia tulen ma kunagi tagasi. Tenerifel asuva Hispaania kõrgeima mäe Teide (3718 m) tipus, kust avaneb unustamatu vaade pilvevahus Atlandi ookeanile ja saartele, on ju käidud. Ehk õnnestub ka Mulhacén vallutada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles