/nginx/o/2011/10/11/787806t1h4887.jpg)
1. novembril möödus 20 aastat maareformi seaduse jõustumisest Eestis. Selle sündmuse tähistamiseks korraldab Viljandi maavanem Lembit Kruuse reedel maavalitsuses tänuvastuvõtu.
Maareformijad on kutsutud tänuvastuvõtule
/nginx/o/2016/11/24/6106013t1hfd8a.png)
24. november 2011, 17:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üritusele on kutsutud omavalitsustes töötanud maareformi elluviijad ja koostööpartnerid, kes on oma tööga pälvinud elanike tunnustust. Üritusel antakse tagasivaade aastate jooksul tehtule ning arutatakse maareformi lõpetamisega seotud küsimusi, aga ka kerkinud probleeme.
«Hindan kõrgelt neid inimesi, kes on Viljandimaal maareformi vedanud. Algusaastate töö oli keeruline ning tõi maade erastamise ja tagastamisega kaasa suuri pingeid ja vaidlusi,» lausus Viljandi maavanem Lembit Kruuse.
17. oktoobril täitus 20 aastat päevast, mil võeti vastu maareformi seadus ehk maareformi läbiviimise alusdokument. Tollane Eesti Vabariigi Ülemnõukogu algatas maareformi eesmärgiga anda maa eraomandisse, pidades seejuures silmas nii endiste omanike õigusi kui maakasutajate huve. Maareformi seadus hakkas kehtima 1. novembril 1991.
Praeguseks võib maareformi pidada sisuliselt lõppenuks. Peaaegu kõik erastamisele ja tagastamisele kuulunud maad on saanud omaniku, riigis tervikuna on reformimata veel alla kümne protsendi maast.