Aeglasem majanduskasv ei ole veel kriis

AASTA ON JÕUDNUD sinnamaale, kus asutakse vaikselt saavutatut kokku võtma ja tegema plaane järgmise aasta tarbeks. Samasugust vaadet maailmamajandusele proovib anda SEB eelmisel nädalal avaldatud majandusprognoos.

Kõlab küll veidi ümmarguselt, ent kokkuvõttes on 2018. aasta olnud eripalgeline. Kui näiteks USA on poliitilisest kärast hoolimata suutnud näidata väga kiiret majanduskasvu, siis Euroopas on seis märksa nigelam ja nii mitmegi areneva majanduse käekäik on turgudel tänavu suisa paanikat külvanud. Aktsiaturgude suurenenud närvilisus on omakorda pannud osa inimestest ärevalt küsima, kas ees on ootamas järjekordne majanduslangus.

KUID ALUSTAME maailmamajanduse säravaimast punktist Ühendriikidest.

Selles, et USA majandusel läheb tänavu hästi, ei kaheldud üldiselt juba ka eelmisel aastal. USA tööturg on järjepanu tugevnenud ja töötuse määr kahanenud nüüdseks tublisti alla nelja protsendi. See on lubanud majapidamistel suurendada tarbimiskulutusi ja soosinud ka investeeringute kasvu.

Lisatõuke on Ühendriikide majandusele andnud presidendi viljeldav helde eelarvepoliitika ja maksukärped – iseasi, kas need riigile ka pikas plaanis kasuks tulevad. Kuigi tööhõivel on USA-s suurema tööjõus osalemise määra kaudu potentsiaali veelgi kasvada, on riigi majanduskasv SEB prognoosi järgi lähiaastail siiski tagasihoidlikum.

Palju räägitud kaubandussõja otsene mõju jääb piiratuks, kuid eksporti ja investeerimis­valmidust mõjutab see siiski. Nii aeglustub majanduskasv tänavu oodatavalt 3,1 protsendilt 2020. aastaks 1,9 protsendile.

USA majanduskasvu hakkab aina enam ohjeldama ka karmistuv intressikeskkond. Juba praegu on föderaalreservi peamine intressimäär Euroopa mõistes astronoomiline 2,25 protsenti. Kava järgi tõusevad intressid edasi ning jõuavad 2019. aasta lõpuks kolme ja 2020. aastaks 3,25 protsendini.

KUI 2017. AASTAL valdas Euroopat suur optimismilaine, siis tänavu on majanduskliima selgelt jahenenud. Mulluselt 2,4-protsendiliselt tõusult aeglustus euroala majanduskasv kolmandas kvartalis vaid 1,7 protsendini. Seejuures põhjustas kasvu aeglustumist tavapäraste süüdlaste nagu Itaalia kõrval ka Saksamaa, mille majanduskasv piirdus aastases võrdluses 1,1 protsendiga.

Suurima pettumuse on valmistanud euroala tööstustoodang ja eksport, mis on jäänud oodatust palju tagasihoidlikumaks. Konkreetsetest sektoritest on löögi all olnud heitmeskandaali mässitud autotööstus, mis tekitab küsimärke Euroopa majanduskasvu senise eestvedaja Saksamaa tuleviku suhtes. Sellegipoolest püsib nii ettevõtete kui ka tarbijate majanduslik kindlustunne kõrgel tasemel, mis räägib mõõduka kasvu jätkumisest.

Tänavu peaks euroala sisemajanduse kogutoodang veel suurenema 2,1 protsenti, aga 2019. aastal peaks see aeglustuma 1,9 ja 2020. aastal 1,8 protsendile. See-eest on kasv laiapõhjaline, toetudes eratarbimisele, investeeringutele ja ekspordile.

EUROALA TULEVIKU üks võtmeküsimus on olnud, millal muudab Euroopa Keskpank oma senist ülileebet rahapoliitikat. Kui varaostuprogramm lõpeb juba selle aasta detsembris, siis intressitõusudega on keskpank lubanud oodata vähemalt 2019. aasta suveni.

SEB hinnangul alustab keskpank intressitõuse järgmise aasta septembris, tõstes peamisi intressimäärasid ühtlase 0,25 protsendi võrra. Pankadele kehtestatud negatiivne intressimäär deposiitidelt jõuab nulli sama aasta detsembris.

2020. aastal ootab ees kaks tõusu, mille tulemusena peaks peamine refinantseerimisoperatsioonide intressimäär jõudma 0,75 protsendile. Itaalia eelarvepoliitika, euroala pisut aeglasema majanduskasvu ja teiste tegurite mõju keskpanga pikaajalisele rahapoliitikale ei maksa üle hinnata ning rahapoliitika normaliseerimise edasilükkamine eeldaks tunduvalt dramaatilisemaid sündmusi.

EESTI VAATEVINKLIST on oluline märkida, et SEB on langetanud majanduskasvu prognoose meie peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi jaoks. Odavast kroonist, rekordmadalatest intressimääradest ja eelarvepoliitilistest stiimulitest hoolimata ei ole Rootsi majandus näidanud oodatud tulemusi. Eksportiv tööstus ei ole suutnud nõrga valuuta potentsiaali ära kasutada. Eratarbimist pidurdab aga kinnisvaraturu ebakindel olukord.

Eesti eksportijaid mõjutab elamuehitusmahtude üha aeglustumine: uute elamuehitus­projektide hulk Rootsis väheneb 2019. aastaks mullusega võrreldes enam kui 25 protsenti. Soomes on kahanenud eksportiva tööstuse optimism tuleviku suhtes, mis mõjutab ka siinseid tööstusettevõtteid. Soome majapidamiste tarbimise kasvu soosib töötuse edasine vähenemine, kuid palgakasv jääb endiselt tagasihoidlikuks.

EESTI MAJANDUSKASV aeglustus 2018. aasta esimesel poolel mulluselt peaaegu viielt protsendilt 3,5 protsendile. Kuigi üldpilt majanduses on endiselt hea, valmistab muret asjaolu, et kasv on tulnud suuresti ehituse ja üksikute tööstusharude kiiremast tõusust. Kindlustundeindikaatorid on eelmise aasta tipuga võrreldes alanenud, kuid ajaloolises mõttes veel kõrgel tasemel.

Suurema kärpe 2019. aasta majanduskasvu prognoosis – 3,5 protsendilt kolme protsendile – on sundinud tegema ennekõike just Eesti peamiste kaubanduspartnerite nõudluse aeglasem kasv. Lisasurve paneb ekspordile Eesti aina suurem kulubaas.

Juba 2016. aastal oli Eesti töötleva tööstuse palgatase üks Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kõrgemaid. Põhjamaades on need näitajad muidugi mitu korda suuremad, kuid teistsugused on ka ettevõtted. Kui Eesti tööstuses on valdav ärimudel olla allhankija või tütarettevõttena osa mõne suurema korporatsiooni tootmisahelas, siis Põhjamaade ettevõtted peavad elus püsimiseks kontrollima kogu toote väärtusahelat. Praegu näib, et Eesti tööstuses ei pruugigi suurt tootlikkuse kasvu sündida ja selle asemel jätkub teenuste ekspordi tähtsuse kasv.

RIIGISISESTEST TEGURITEST mõjutab Eesti lähiaastate majanduskasvu demograafia ja selle mõju eri sektoritele. Neist üks nähtavamaid on ehk kinnisvaraturg. Viimase aja väga aktiivse ehitustegevuse taga on paljuski just kaheksakümnendate lõpu arvuka generatsiooni suur nõudlus uute korterite järele. Samas on potentsiaalne ostjaskond oma tipu juba saavutanud ning märgata on osturalli aeglustumist, mis lähiaastail kiiresti süveneb.

Kindlasti ei piirdu demograafiaefekt kinnisvaraturuga, vaid mõjutab otsesemalt või kaudsemalt kõiki majandussektoreid, sealhulgas jaekaubandust ja vaba aja veetmist.

Aeglasema kasvu tingimustes hakkavad nõrgad ettevõtted ka välja surema, kuid esialgu suudab turg vabanenud töökäed absorbeerida. Pikemas vaates peame harjuma olukorraga, kus kahe-kolmeprotsendiline majanduskasv on Eestile päris hea tulemus.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles