Võimalust enne sündi lapsi disainida piirab eetika

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mulgimaalt pärit professor Ants Kurg pidas üheks viimase aja märkimisväärseks saavutuseks NIPT-testi, mida saavad tulevased emad alates sellest sügisest Eestis teha.
Mulgimaalt pärit professor Ants Kurg pidas üheks viimase aja märkimisväärseks saavutuseks NIPT-testi, mida saavad tulevased emad alates sellest sügisest Eestis teha. Foto: Meelis Meilbaum

Praeguses maailmas on täiesti võimalik, et lapsevanemad saavad oma maimukese sugu valida, ning tulevikus on ehk võimalik valida silmavärvi, pikkust ja muudki, kuid siinkohal tuleb mängu eetika, mis Eestis ja väga paljudes teistes riikides niisugust loote disainimist ei luba.

Professor Ants Kure sõnul tuleb meeles pidada, et enamik lapsi sünnib maailmas ikkagi tavalisel moel, ilma igasuguse disainimiseta. Aga just disainerlasteks nimetas ta seesuguste valikute järel sündinud ilmakodanikke.

Ants Kurg on geeniteadlane – Abja-Paluojalt pärit Tartu ülikooli biotehnoloogia õppetooli juhataja ja molekulaarse biotehnoloogia professor. Kuni eelmise aastani juhtis ta Eesti inimesegeneetika ühingut, kes sel neljapäeval ja reedel peab Viljandis Ugala teatris oma 20. konverentsi. Praegu on Kurg selle ühingu juhatuse liige.

Tagasi üles