Minister tuletab valdadele ja linnadele meelde, et ühinemisleping pole suvaline paber

Riigihalduse minister Janek Mäggi Foto: Mihkel Maripuu

Rahandusministeerium saatis haldusreformi käigus moodustunud või laienenud omavalitsustele riigihalduse ministri Janek Mäggi allkirja kandva märgukirja, mille sisuks on, et ühinemislepingus sisalduvaid lubadusi ei tohi niisama lihtsalt täitmata jätta.

″Meie poole on korduvalt pöördutud murega, et mitmes kohalikus omavalitsuses ei pea valitsemisvastutuse kandjad vajalikuks ühinemislepingutes sätestatut järgida ning ka ühinemisjärgsest vajadusest tulenevaid muudatusi ei ole kavandatud ühinemislepingusse sisse viia,″ võib kirjast lugeda.

Näitena tuuakse olukord, kus lepingus on sätestatud, et asutuste võrgustikku ei kujundata kuni järgmiste kohalike valimisteni ümber, kuid algatatud on õigusaktide muudatused, millega osa asutuste tegevus ikkagi lõpetatakse. Samas ei ole algatatud ühinemislepingu muudatusi, mis peaksid niisugustel puhkudel muude aktide andmisele eelnema.

Ministri pöördumises seda ei täpsustata, kuid omavalitsusasutused on näiteks teeninduspunktid, aga ka koolid.

″Teise levinuma näitena on toodud välja, et kohalikud omavalitsused ei ole huvitatud ühinemislepingus kokkulepitud investeeringute elluviimisest. Kohalikud elanikud, kes andsid ühinemislepingule elanike küsitlusel heakskiidu, näevad siin riske, et ühinemisel antud lubadused jäävad põhjendamatult ellu viimata.″

Märgukirjas tähendatakse, et enamikus omavalitsustes selliseid muresid ei esine, kuid ühtse praktika huvides saadetakse pöördumine kõigile uutele valdadele ja linnadele.

Rahandusministeerium tuletab meelde, et ühinemisleping kannab kõigi liitunud omavalitsuste tahet ning sätestab põhimõtted, garantiid ja poliitilised lubadused, mis olid ühinemise eeldusteks. Lisatakse, et kokkuvõttes annab leping otsuste tegemise raamistiku.

″Seetõttu tuleb ühinemislepingut käsitleda olulise kohaliku omavalitsuse toimimise aluseid määratleva volikogu aktina, millega muud omavalitsuste organite antavad õigustloovad ja haldusaktid peavad olema kooskõlas,″ resümeeritakse.

Kirjas märgitakse, et paljudel juhtudel ei võimalda ühinemislepingus kajastuvad garantiid paindlikku tõlgendamist. Näitena tuuakse taas lubadus säilitada olemasolevad asutused.

Pöördumises õpetatakse, et kui omavalitsus siiski leiab, et mõnda lepingu sätet ei ole praktikas võimalik täita või see piirab muude tegevuste elluviimist, siis ei saa jätta lepingut lihtsalt kohaldamata, vaid volikogul tuleb algatada ühinemislepingu muutmine.

Muu hulgas tuuakse välja, et lepingu muutmise eelnõu tuleb enne avalikult tutvustada ning määrata ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kolm nädalat väljapaneku algusest arvates.

Rahandusministeeriumi märgukirjaga saab täismahus tutvuda siin.