Seadus, võrdsus ja hooldamata kõnniteed

Aivar Kaljusaar Foto: Marko Saarm / Sakala

«KESKERAKONNA IDEE on võrdsustamine, aga võrdsustamine pole kunagi õiglane.» Nii ütles Siim Kallas 19. oktoobri Postimehes (vaata «Siim Kallas: kiire hinnatõus on olnud praeguste riigijuhtide valik»). See lause haakub ka Viljandi linnavalitsuse ametnike tööga.

Sakala kirjutas septembri keskel Uku keskuse uue osa avamisega juhtunud äpardusest: see avati enne, kui oli saadud kasutusluba. Artiklis ütles abilinnapea, et seadus ei anna niisugusel puhul muud võimalust kui ehitis loa väljastamiseni sulgeda.

Iseenesest on see korrektne suhtumine. Õnneks asi nii kaugele ei läinud.

Meenub ka pisut varasemast ajast artikkel, milles oli juttu sellest, et Viljandi järve äärne arendaja ei jõua õigeks ajaks eramuid valmis ehitada ja seetõttu ähvardab linn teda trahvida. Arendaja lubas sellisel juhul kohtusse minna.

16. SEPTEMBRI SAKALA juhtkirjas märgiti Uku keskuse juurdeehitise sulgemise nõudmise kohta: «Kui seadused on täitmiseks ja linnavõim peab kõiki võrdselt kohtlema, siis ei olnudki tal muud võimalust.» Õigesti öeldud, aga ...

Väljas on sügis. Esimesed öökülmad on ära olnud ja tali juba taevasse ei jää. Kui lumi otsustab pikemaks ajaks maha tulla ja endaga libeduse kaasa võtta, algab iga-aastane võitlus. Ja siin ongi konks.

Iga linnakodanik näeb ja tunneb, kuidas too võitlus lume ja libedusega käib ja edeneb. Hooldamata kõnniteedest ning libedatest tänavatest ja bussipeatustest on põhjust rääkida igal aastal. Edusammud tulevad selles vallas aga vaevaliselt. Mured lõpevad alles pärast kevadist sula.

Kõige hullemad lood on kinnistutega piirnevate kõnniteede hooldamisega. See käib ühtviisi nii kesklinna piirkonna kui linnaservade kohta. Paraku tuleb tunnistada, et linn pole selles vallas korraloomisega toime tulnud. Linnavalitsusest vastatakse arupärimistele umbes nii, et «Oleme teinud libedate kõnniteede ja räästas rippuvate purikate kohta mõned märgukirjad». Teisisõnu: selle koha peal paindub linna selgroog kõvasti. Inimesed ukerdavad aga edasi: püüavad klaasjääl kuidagi püsti püsida või sumpavad läbi paksu lume.

TAHAN NÄHA, ET EES ootaval talvel saadakse talviste oludega varasemast paremini hakkama. Ka hooldamata kõnniteedega tegeldes tuleks hoida sirget selga. Või on tõepoolest nii, et (seaduse ees) võrdsustamine pole kunagi õiglane, sest kuigi vits on üks, kõigile sellega samadel põhimõtetel ei anta?

Paraku on mulle varasemast jäänud mulje, et seadusest ei loeta peale trahvimise ühtegi muud võimalust välja eeskätt neil puhkudel, kui õhus on kas või teoreetiline võimalus koguda suur trahvisumma. Puhkudel, kui menetlus nõuab vaeva, piirdutakse aga hoiatusega ja jäädakse lootma, et sellele reageeritakse.

Loodan, et mu mulje on petlik ja kevadeks ära sulanud. Teisisõnu: et sel talvel on linna kõnniteed kenasti hooldatud.

Jõudu tööle!