Miks Eesti pidi jätma allkirjastamata ÜRO migratsioonileppe (3)
16. november 2018, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
(Valitsus otsustas eile õhtul mitu tundi kestnud kabinetinõupidamisel, et ei toeta ÜRO ränderaamistikku. Et koalitsioonipartneritel on rändeleppe asjus kardinaalselt erinevalt arusaamad, oli saanud selgeks vaid tund enne nõupidamist.)
JÄRGMISEL KUUL, 10. ja 11. detsembril Marokos Marrakechis toimuval ÜRO rändekonverentsil kavatsevad ÜRO liikmesriigid allkirjastada migratsioonileppe, mis võib drastiliselt muuta migratsioonipoliitikat kogu maailmas. Nimelt muuta illegaalse immigratsiooni legaalseks ja teha kohustuslikuks tunnistada see normaalsuseks. Õnneks hakkas see lepe kuu enne allkirjastamist murenema ja konverents võib üleüldse lõppeda fiaskoga. Loodetavasti nii lähebki.
Eesti soovis algul ilmtingimata seda lepet allkirjastada. Välisminister Sven Mikser on seda varem korduvalt kinnitanud.
TOON ESILE ÜHE olulisema lõigu selle leppe sisust ja kohustustest.
«Me võtame endale kohustuseks elimineerida igasugune diskrimineerimine, mõista hukka rassistlikud, rassiliselt diskrimineerivad, vägivaldsed, ksenofoobsed ning eelnevaga seotud sallimatud väljendusviisid, teod ja ilmingud kõikide immigrantide vastu ning võidelda selliste väljendusviiside, tegude ja ilmingute vastu kooskõlas inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õigusega.»
Tõsiselt? Võtame kohustuse elimineerida igasugune sallimatus migrantide suhtes, kes on näiteks seotud inimkaubanduse ja terroristlike organisatsioonidega? Võtame kohustuse tsenseerida meediat ja sõnavabadust juhul, kui see tundub ÜRO globalistlikule agendale sallimatu?
ÜRO ON AASTAKÜMNEID edendanud globalistlikku poliitikat, mille eesmärk on nõrgestada suveräänsete riikide iseotsustusõigust. ÜRO on eesmärgipäraselt ja kahjuks ka üpris edukalt toetanud massilist immigratsiooni ja rahvuste allasurumist.
Endine Valge Maja nõunik ja presidendikandidaat Patrick Buchanan, kes teenis vanemnõunikuna president Nixoni, Fordi ja Reagani all, on tabanud oma arvamusega naelapea pihta:
«Peagi pärast ÜRO asutamist hakkasid seda domineerima saadikud, diplomaadid ja töötajad, kelle juhtmõtteks oli, et Lääs oli süüdi ajaloolistes inimsusvastastes kuritegudes, ning õiglustunne nõudis Lääne lubamatul viisil omandatud varanduse lõputut ülekandmist Kolmandale Maailmale, mida Lääs oli ekspluateerinud. Läänemaailmavastasele põlgusele, kadedusele ja vihale ÜRO intellektuaalsetes ringkondades – mis kajastub sageli ka Läänes endas – tuleb vastu seista nagu haigusele, selleks et läänemaailm võiks jääda selleks Suureks Tsivilisatsiooniks, mis see olnud on.»
Täpselt nii! Taaskordne tõestus on seesama ÜRO migratsioonilepe, mida surutakse riikidele peale, ning enamik riike ise on liiga arad, selgrootud või korruptiivsete tehingute kaudu seotud, et sellele punast tuld näidata.
MINU LOOTUS ON, et tänu Ameerika Ühendriikide, Austria, Ungari, Horvaatia ja tõenäoliselt ka Poola keeldumisele lepet allkirjastada saab selleks julgust veelgi enam riike ning konverents Marrakechis muutub naeruväärseks.