PÄEVAKOMMENTAAR: Aus bürokraatia või arusaamatu poliitika

Marko Suurmägi Foto: Marko Saarm

Maksumaksja raha saab jagada bürokraatlikult ja poliitiliselt. Bürokraatia puhul tuleb teha väga kindlad, vettpidavad ja jäigad reeglid, nõuda kõigilt rahatahtjatelt äärmiselt täpseid ja konkreetseid taotluseid, seejärel hinnata iga taotlust põhjalikult ning valida lõpuks välja need, kes raha saavad ning seejuures veel täpselt selgeks teha, kui palju raha tuleb anda.

Bürokraatlik raha jagamine tähendab, et peab olema palju ametnikke, kes mõtlevad reegleid, panevad need kirja, kooskõlastavad, jagavad rahasoovijatele selgitusi, nõustavad, analüüsivad, hindavad, otsustavad, annavad, jälgivad, nõuavad aruandeid, koostavad aruandeid. Kokkuvõttes pole ime kui lõpuks läheb sellise ametnikeväe ülalpidamine kallimaks kui jagamisele minev summa.

Loomulikult kõlab siis kuskilt hüüe ja üleskutse, et laseme pooled ametnikud lahti. Tegelikult võiks siis juba kõik ka lahti lasta, sest pooltest ametnikest poleks enam mingit kasu ja kogu raha saakski laiali jagada poliitiliselt.