Riigieelarve panustab nii inimestesse kui piirkondade arengusse
15. november 2018, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AASTA VIIMASTEL kuudel käib riigikogus tihe arutelu 2019. aasta riigieelarve üle. Paljud opositsioonipoliitikud on tuliselt selle kinnitamise vastu, koalitsiooni eesmärk on aga seista tolle läbi ajaloo suurima eelarve eest, millest võidavad nii Viljandimaa kui kogu Eesti tervikuna.
Järgmise aasta eelarve fookus on suunatud probleemkohtadele, millest eelmine valitsus mööda vaatas: palgavaesusest väljatoomine, põllumajandus, kohalike omavalitsuste tugevdamine, tervishoid. Need on Eesti kestlikkuse tagamiseks eluliselt tähtsad valdkonnad, need määravad riigi ja meie inimeste heaolu.
EESTI VABARIIGI 100. aastapäeval on riigi majandus tugevas pärituules. Eelmisel aastal ulatus majanduskasv 4,9 protsendini ja tänavu ulatub eeldatavasti 3,5 protsendini.
Positiivset jätku on oodata ka järgmistel aastatel. Just heal järel majandus on kasvatanud meie riigi eelarvet ning tänavuse aasta 10 miljardi euro maht saab ületatud: esimest korda on selle kogumaht enam kui 11 miljardit eurot. Tunnustada tuleb meie ettevõtjaid, kelle panus laekumistesse on tähelepanuväärne.
Koalitsiooni eesmärk on tagada kestlik ja makromajandust tasakaalustav eelarvepoliitika. Riigi rahandus on heas korras: uus eelarve on struktuurses tasakaalus ja nominaalselt ülejäägis. Samuti väheneb valitsussektori võlakoormus 7,4 protsendile sisemajanduse kogutoodangust, jõudes prognooside järgi 2022. aastaks 5,4 protsendi tasemele. Lisaks kinnitame, et uusi makse ei kehtestata ning kavandatud alkoholiaktsiisi tõus jääb sootuks ära.
Vastutustundliku ja tasakaalus eelarvepoliitika eest avaldas mõni aeg tagasi tunnustust ka rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch, tõstes meie riigi reitingu seniselt A+ stabiilse väljavaatega tasemelt AA– stabiilse väljavaatega tasemele.
STABIILNE MAJANDUS on kõige alus, kuid sellest veelgi tähtsam on Eesti inimeste väärtustamine ja nende sissetulekute suurendamine. Majanduskasv peab jõudma kõigini.
Praeguse koalitsiooni soov on olnud palgavaesuse vähendamine. Tõusevad paljude riigiteenistujate, päästjate, politseinike, õpetajate, kultuuritöötajate ning paljude teiste elualade esindajate palgad. Nii jõuab üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk järgmisel aastal riigieelarvelise lisaraha toel 1500 euroni. Tõusevad ka lasteaiaõpetajate, sotsiaalhoolekande ja teiste valdkondade spetsialistide sissetulekud.
Riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel kevadel sai otsustatud, et siseturvalisuse eest vastutavate inimeste palk peab tõusma. Politsei- ja piirivalveameti palkade tõusuks eraldatakse 2019. aastal 12,9 miljonit ning päästjate palgatõusuks ligi 8 miljonit eurot. Nende valdkondade esindajad on aastaid kannatanud alarahastuse käes, riigi tugi selles küsimuses oli hädavajalik.
Jätkame panustamist tervishoidu. Ravijärjekordade vähendamise ning arstiabi kättesaadavuse parandamise eesmärki teenivad lisaraha ja haigekassa eelarve jätkuv suurenemine. Kokku kasvab see järgmisel aastal ligi 180 miljoni euro võrra. Pikalt kestnud probleem saab küll leevendust, kuid töö uute lahenduste nimel jätkub.
2009. AASTAL TUNDUVALT vähendatud kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine oli koalitsiooni üks põhimõttelisemaid kokkuleppeid. See on olnud ka minu kauane taotlus. Lisanduv raha võimaldab linnadel ja valdadel lahendada piirkonnas elavate inimeste peamisi murekohti ning investeerida taristusse.
Viimastel aastatel oleme tulubaasi tublisti suurendanud. Järgmisel aastal kasvab see ligi viis protsenti, ulatudes ligikaudu 2,2 miljardi euroni, mida on 86 miljoni võrra tänavusest enam. Samuti suureneb omavalitsuste tasandus- ja toetusfond. Riik suunab perioodil 2018–2020 nendesse kokku täiendavalt 185 miljonit eurot. Tänavu kasvasid omavalitsuste sissetulekud tulumaksust ja tasandusfondist 30 miljonit eurot, järgmisel aastal lisandub 15 miljonit ja 2020. aastal 10 miljonit eurot.
Näib, et kunagine keeruline ajajärk on möödumas ja valitsuskoalitsioon kannab maapiirkondi arvestavat poliitikat. Olen nõus peaminister Jüri Ratasega, kes ütles: «Tugev kohalik tasand ja kestlik maaelu tagavad elujõulise riigi.»
Omavalitsused peavad olema kogukonnas tugevad elu edendajad, selle arendajad. Otsustusvabaduse ja tulubaasi järkjärguline suurendamine aitab seda saavutada. Riigi suuremast kohalolekust võidab ka Viljandi.
Lisaks palgatõusudele toob järgmise aasta riigieelarve Viljandimaale uusi investeeringuid. Olen seisukohal, et igasugused regionaalsed investeeringud on üliolulised, tulgu nad mistahes allikast või programmist. Näiteks renoveeritakse Põhja-Sakala vallas asuv Pilistvere hooldekodu. See otsus aitab parandada nii praegu kui tulevikus hooldekodus elavate eakate ja puudega inimeste elukvaliteeti.
SUURE SPORDIHUVILISENA on mul hea meel, et Viljandimaale on lisandumas spordiväljakuid: multifunktsionaalne Viljandisse ning teine Viljandi valda Heimtali kooli juurde. Noorte huvide eest peab seisma ning spordiväljakutesse panustama. Noortekampade tegevus tänavatel nõuab noorte huvitegevuse rahastamist ja sportimisvõimaluste parandamist. Toetuse remonditöödeks saab ka Pauluse kirik. Sedasorti eraldised parandavad kogu piirkonna elukeskkonda. Loodetavasti saame järgnevatel aastatel majanduskasvu toel Viljandimaale investeeringuid veelgi.
Eile riigikogus kinnitatud selle, 2018. aasta riigieelarve muudatusega saab kohalike omavalitsuste teede rahastusest miljoni ka Viljandi. Nii saame tuleval aastal täielikult uuendatud viimase, 900-meetrise lõigu Pärnu maanteest. Vaja on riiklikku programmi maakonnakeskuste ja suuremate kohalike keskuste niisuguste, maanteede pikenduseks olevate põhimagistraalide korrastamiseks.
EESTIS ON PRAEGU sisuliselt kaks suurt tõmbekeskust: Tallinn ja Tartu. Lähiaastate eesmärk on vähendada piirkondlikku ebavõrdsust ning tugevdada ka maakonnakeskusi. Tugev keskus toetab kogu piirkonda.
Regionaalse arengu toetuseks vähendatakse riigipalgaliste töökohtade arvu pealinnas, tuues need maakonnakeskustesse ning andes seeläbi maapiirkondadele elujõudu juurde. Viljandisse tulevad statistikaameti 25 töökohta ja rahvakultuuri arenduskeskus, laieneb riigi tugiteenuste keskus.
Lõpukorral on riigimaja uuendamine. Meie eesmärk on, et omavalitsustest saaksid riigile olulised partnerid.
Kahtlemata on järgmise aasta eelarvest nii inimestel kui ka Eesti eri piirkondadel palju võita. Jätkuv sissetulekute kasv, üha suurenev omavalitsuste otsustusvabadus ja tulubaas toetavad eesmärki, et ükski Eesti piirkond ei tohi teistest maha jääda. Selle nimel teeb praegune valitsuskoalitsioon kõvasti tööd.