Milleks see ajalootükikese lammutamisega kiirustamine? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VILJANDI LINNAVALITSUSE kiirustamine värvilise purskkaevu lammutamisega jääb mulle arusaamatuks. Alles hiljuti esitati kaasava eelarve ideena ettepanek see renoveerida. Linnavalitsus praakis selle välja põhjendusega, et purskkaevu taastamine läheb kallimaks kui 30 000 eurot. Tekib küsimus, kes olid asja hinnanud spetsialistid. Kust võeti hinnapakkumine?
Hindamiskomisjoni juhtinud linnapea Madis Timpson ütles sealjuures, et kõik esitatud ettepanekud olid head ning ka lõpphääletusele mittejõudnud ideed elavad edasi. Need näitavat linnajuhtidele, mida inimesed tähtsaks peavad ja kus on murekohad. Linnapea lisas, et üheksa ideed jäi kõrvale peamiselt hinna tõttu, kuid need hoitakse meeles (vaata 23. oktoobril Sakala veebiversioonis ilmunud artiklit «Kaasava eelarve hääletusele läheb 14 ideed» – toimetus).
KUIDAS SEE VÄRVILISE purskkaevu idee nüüd siis ikkagi edasi elab? Kas linnavalitsus sai kaasavast eelarvest idee purskkaev lammutada?
Nagu ma juba tõdesin, jääb lammutamisega kiirustamine – ütleksin isegi, et paaniline kiirustamine – arusaamatuks. Miks on tärminiks 10. detsember? Millest see tuleneb?
Väärib märkimist, et 2015. aasta linnaeelarves oli rida, mis nägi purskkaevu remondiks ette 15 000 eurot. Usun, et linn leiaks remondiraha ka praegu nii-öelda tagataskust, kui juhtidel jaguks selleks tahet.
VILJANDLASTEL ON värvilise purskkaevuga – Baltikumi esimese sellisega! – omajagu mälestusi. See sünnipäevakink linna 700. aastapäeva puhul väärib säilitamist ja kordategemist. See on tükike ajaloost, mida ei saa ümber kirjutada.
Kas teisi kaasava eelarve ideid, mis ei jõudnud paremate hulka, näiteks kõnniteid ja ristmikke, ootab samuti lammutamine ja muru alla panek, kuniks linn leiab raha?