Riigieelarve ei paranda aktsiisipoliitika vigu

, kuuekordne isa ja ühekordne vanaisa
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ain Ostra
Ain Ostra Foto: Elmo Riig / Sakala

VALITSUSE JÄRGMISE aasta riigieelarve tekitab esmapilgul positiivse mulje. Et majanduskasv võimaldab planeerida hulka investeeringuid, peaks elu igal pool paremaks muutuma.

Kahjuks ei sisalda eelarve varude kogumist ning selle koostajad on vaadanud mööda tõsiasjast, et majandus on tsükliline. Heade aegade eelarvepoliitikale antakse tegelik hinnang just siis, kui majandus kahaneb.

Vabaerakond küsib: millised on abinõud, et raskem aeg üle elada? Teisisõnu: valitsusel tuleks rääkida ka reservidest, investeeringute hajutamisest, tootlikkusest ja pikaajalisele konkurentsivõimele orienteeritud majandusest.

VILJANDIMAAL ONGI elu kõige rohkem mõjutanud vead valitsuse aktsiisipoliitikas. Väikesed maapoed sulgevad uksi, sest Lätti ei minda ostma mitte ainult alkoholi, vaid ka ehitusmaterjali ja kodutehnikat. Lisaks autokütuse tankimisele kasutatakse lõunanaabrite autoremonditöökodade teenuseid. Peaaegu iga kauba või teenuse puhul uuritakse, kas seda Lätist odavamalt saab, sest rada on sisse tallatud.

Oma põntsu maapoodidele annab ka tasuta ühistransport, sest paljudel eakatel on nüüd võimalus teha ostureise suurematesse keskustesse.

Tulles tagasi riigieelarve juurde, tekib ridamisi laiemaid küsimusi. Miks pole valitsus kasutanud praegust majanduse head aega selleks, et panustada rohkem haridusse ja innovatsiooni või koguda reserve ja teha muud sellist, mis aitaks kehvemal ajal paremini toime tulla? Samas leidis valitsus viimasel hetkel eelarve prognoosi muutes 25 miljonit eurot katuseraha. Miks jagatakse piirkondadele toetusi poliitiliste tutvuste, mitte vajaduste põhiselt?

Paraku on valitsusel olnud süvenev komme esitada eelarve nii, et arusaadavaid ridu seal peaaegu pole. Mingil määral avab raha otstarvet seletuskiri, kuid sellest ei selgu keerulised klassifikaatorid, mille all üks või teine raha eelarves on ning mille järgi saab muudatusi vormistada.

EELARVE EELNÕU esituse viis ei võimalda parlamendi liikmetel teha eelarvesse muudatusettepanekuid. Näiteks pikaajalise ettevõtjakogemusega Enn Meri ütles riigikogus, et on palju eelarveid näinud ja neid kujundanud, aga nii segast esitust nagu riigieelarve puhul pole ta varem kohanud.

Vabaerakonna hinnangul tuleks riigieelarves suurendada kulutusi sotsiaal- ja riigikaitsele. Demograafilise meetmena tahame aidata omavalitsustel võtta enda kanda senisest suurem osa lasteaedade kohatasudest.

Kust selleks raha võtta? Vabaerakonna ettepanek on kärpida radikaalselt valitsemiskulusid, sealhulgas kulutusi erakondadele, ja hoida nii kokku kuni 200 miljonit eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles