Poliitilises võitluses jäävad valijate huvid tagaplaanile

Urmas Suik Foto: Erakogu

27. OKTOOBRI Sakala esiküljel ilmunud artikkel «Napp häältesaak lubab spaahotelli püüdma minna» (veebiversioonis kannab lugu pealkirja «Nappide häältega tulnud otsus lubab linnal spaahotelli püüdma minna» – toimetus) on märk sellest, et linnavolinikel kipub võitlustuhinas iva ära kaduma.

Linnavalitsuse ametimehed ja -naised on ära teinud tubli töö, et igihaljas viljandlastele veekeskuse ehitamise lubadus lõpuks lahenduse leiaks. Kahe kuu komisjonidest läbi käinud eelnõu lükati linnavolikogu eelmise istungi päevakorrast välja: ei olevat piisavalt põhjalikult läbi arutatud. Oktoobrikuu volikogu koosolekule see jõudis. Napi häälteenamusega otsustas volikogu toetada ettevõtjatelt ujumisteenuse ostmist. Aitäh volikogu liikmetele, kel jätkus otsusekindlust oma seisukoht välja kuulutada!

Valdav osa eespool nimetatud eelnõu mittetoetajatest jäi erapooletuks. Hea küsimus on, miks mitte vastu, vaid erapooletu. Kas vastus võiks olla, et neil ei ole sel viljandlasi erutaval teemal seisukohta? Mulle ei meenu, et majanduskomisjoni koosolekul oleks keegi selle eelnõu vastu hääletanud. Ei opositsioonist ega koalitsioonist. Mis siis vahepeal juhtunud on ja milleks need komisjonid ülepea koos käivad?

Nagu olen oma varasemates lugudes kirjutanud, ei kõlba Eesti omavalitsuste valitsemise kord kusagile. Suures osas on kohalikud valimised parteidele ettevalmistus riigikogu valimisteks. Kannatajaks on otse loomulikult omavalitsuste elanikud, kes on toodud ohvriks väljavalitute valimistulemuste prognoosimiseks ja tagatiseks poliitikute poliitilisele karjäärile. Kas me peame sellega leppima?

MÕNED PÄRLID ka.

Vaesemad viljandlased on leidnud endale kaitseingli reformierakondlase Peep Aru kujul. Too kuulutab oraakellikult, tulemust teadmata, milline õudus meie linna tagasihoidlikuma sissetulekuga perekondi ees ootab.

Teine samasugune kadedusehõnguline kuulutus tuleb linnavolinik Harri Juhani Aaltonenilt, kes tunneb muret sellepärast, et linn kavatseb kellelegi äri kinkida. Äkki saab keegi rikkaks! Ärimees on üsna põhjalikult isegi tulevase investori võimalikud teenitavad summad välja arvutanud. Päris õudne ikka, kui keegi sinust rohkem teenib ... Minu mälu järgi on Isamaa lubanud igavesti ettevõtjasõbralik olla.

Ja lõpuks: opositsioonipoliitikute käitumine volikogus võib küll opositsiooni poliitilisi kõrgeid eesmärke teenida, aga tundub olevat madal ja naeruväärne. Nagu eespool vihjatud, võiks opositsioonil ikka lisaks võimupoliitikutele kaigaste kodaratesse loopimisele mõni muu eesmärk ka olla. Loodetavasti oskavad valijad seda tulevikus hinnata.

(Autor kuulub sotsiaaldemokraatide esindajana Viljandi linnavolikogu majanduskomisjoni.)