Chuck Norrise moodi Kantreküla poiss pani oma pilli järgi tantsima terve Eesti

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Viljandi gümnaasiumipoiste orkester 1920. aastatel. Vasakult esimene on John Pori, viiuliga Helmut Anderson.

FOTO: A. Järvekülg (Viljandi Muuseumi Fotokogu)

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Eestlaste rahvuslike laulude kullafond ei oleks täielik ilma ajast aega kantud «Viljandi paadimehe», «Postipoisi» ja «Õllepruulijata». Neid lugusid teatakse, armastatakse ja lauldakse tänase päevani.

Selle eest, et need on jõudnud meie muusikalisse DNA-sse, vastutab mitmekülgne muusikamees John Pori, kes kirjutas meeldejäävaid sõnu paladele, mis on pärit naabritelt Lätist, veidi kaugemalt Saksamaalt või hoopis kaugelt ookeani tagant. Pori lood on tänapäeval märksa tuntumad kui ta ise, paljusid nendest teatakse hoopis Artur Rinne esituses.

John Pori orkestri hittide riimid on ladusad ja meloodiad nakatavad. Arranžeeringud olid professionaalsed ja esitus alati karismaatiline. Muusikaajaloolased on ühel meelel, et Poril oli haruldaselt terane vaist, mõistmaks, mida rahvas õigupoolest o­otab. Nii kuuluski ta koos oma orkestriga läinud sajandi kolmekümnendatel Eesti tantsuansamblite tippu. Tema ainus konkurent tollasel tantsumuusikaturul oli Kurt Strobeli orkester.

Tagasi üles