Aleksandr Loginov oli nõndanimetatud Suure Isamaasõja veteran ja personaalpensionär. Too viimane mõiste on arusaadav üha vähesematele inimestele, mistõttu olgu öeldud, et nood olid Nõukogude Liidus pensionärid, kelle teeneid kodumaa või partei ees peeti eriti suureks. Enamik personaalpensionäre oli vabariikliku, mitte üleliidulise tähtsusega ning vähemalt Eesti NSV-s olid nad enamasti endised töölised või kolhoosnikud.