Ettevõtja: «seadustatud» varaste tõttu jääb igal aastal miljoneid eurosid saamata

Tiit Jürmann Foto: Elmo Riig

PALUN PEALKIRJAS nimetatud tegelasi mitte ajada segamini Vene krimimaailma kõrgeimate juhtidega niinimetatud ametliku nimetusega «vor v zakone», tõlkes «varas seaduses». Nood juhtkurjategijad on puutumatud ja privilegeeritud ning kuritegelikus maailmas kardetud.

Aga milleks selline sissejuhatus?

Asi on nimelt selles, et kui Sakalast saab lugeda veteranvargast, kelle patuks on 58 šokolaadi näppamine tunni aja jooksul, siis paisub see vaat et üle-eestiliseks pommuudiseks. Lisaks varastatud kraami hulgale saame teada ka veteranvarga nime ja peaaegu pool elukäiku.

Ei, ega ma siin Sakalat süüdista. Ajaleht avaldab ju seda, mida instantsid avalikustavad.

Samas saame lehest teada, et maksu- ja tolliamet, kes teeb politsei- ja piirivalveameti ning tööinspektsiooniga koostööd, kontrollis septembris ja oktoobris 43 Viljandimaa ettevõtet ning tuvastas neist 12-s ümbrikupalga maksmise ja käibe varjamise riski. See on ligi 28 protsenti kontrollitud ettevõtetest. Milliste ettevõtetega on tegu ning kes on nende taga, pole aga võimalik teada saada. Maksusaladus, väidavad vastavad ametkonnad!

Maksukorralduse seaduse paragrahv 26 sätestab maksusaladuse kaitse. Või hoopiski salastab «seadustatud» vargad, nagu ma neid enne juba nimetasin.

NO MIS KURADI saladus on varga nimi?! Ma ei taha klišeelikult väljenduda, kuid täpsustamiseks siiski teen seda: kui ta prääksub nagu part, paterdab nagu part, ujub nagu part ja lendab nagu part, siis ta ju ongi part. Nii lihtne see ongi.

Nii palju siis varastest ja maksusaladusest. Ehk on aeg küps maksukorralduse seadus üle vaadata ja vajadusel muudatused sisse viia?

Mis aga selline ümbrikupalga maksmine ja käibe varjamine konkreetselt meie kodulinnale kui maakonnakeskusele maksma läheb, sellest kohe allpool. Etteruttavalt olgu öeldud, et numbrid on karmid.

Numbrite maailmas orienteerumiseks oli mulle suuresti abiks Viljandi linnavalitsuse rahandusameti juhataja. Kasutan juhust, et teda ka avalikult tänada.

VÕTAME ETTE Viljandi viimaste aastate keskmise maksumaksjate arvu, mis on umbes 7800, ja nende isikute sissetulekutelt deklareeritud tulumaksu. Võimalik, et osal nende seast deklareeritakse teatud osa palka ja osa tasutakse ümbrikupalgana, aga me ei tea seda, mistõttu välistame selle võimaluse edaspidistes arvutustes.

Lähtudes 2017. ja 2018. aastal Viljandi linna kohta avaldatud andmetest, võiksime keskmiseks sissetulekuks arvestada 1050 eurot kuus (Eesti keskmine on 1321 eurot). Kui iga isiku brutotasult kantakse linnale 2018. aastal 11,86 protsenti (järgmisel aastal 11,93 protsenti), siis keskmise arvutuse järgi peaks linn 2018. aastal saama 7800 x 1050 x 11,86% = 971 334 eurot kuus. Kui korrutada see 12 kuuga, saame 11 656 008 eurot.

Ent tulumaksulaekumise eelarve on linnal 12 515 000 eurot ja see paistab täituvat. Seega on eeldatav keskmine tulumaksulaekumine linnale kuus 1 043 049 eurot ja keskmine igakuine väljamakse maksumaksja kohta suurem, 1127 eurot (1 043 049: 7800 x 100: 11,86 = 1127 eurot).

KONJUNKTUURIINSTITUUDI avaldatud varimajanduse ­uuringu järgi on ümbrikupalga osakaal viimasel ajal suurenenud ja see on kasvanud kaheksalt protsendilt 13 protsendile. Kui arvestame 7800 maksumaksjaga ja 1127 euro suuruse keskmise tasuga ning arvestame, et Viljandi linn saab kuus keskmiselt 1 043 049 eurot tulumaksu ja et see on 87 protsenti kogu väljamaksete 11,86 protsendist ja ülejäänud 13 protsenti on ümbrikupalk, jääb linnal ühes kuus saamata 155 858 eurot ja aastas kokku 1 870 295 eurot. Peaaegu kaks miljonit eurot! Viie aastaga 9,3 miljonit. Lihtsalt jääbki saamata!

Mida kõike selle rahaga meie ilusa kodulinna hüvanguks ja arenguks teha annaks, jätan, hea lugeja, sulle mõtiskleda.

ARVUD ON ehmatavalt suured ja karmid. Jah, muidugi, kogu minu jutt ja arvutused kahvatuvad Danske Panga 200 miljardi euro virtuooslike rahapesuoskuste kõrval, kuid loodan, et minu mõtted panevad nii mõnegi meist teistmoodi tegutsema.