Viljandi käegakatsutavalt hea maine

Madis Timpson Foto: Elmo Riig

VILJANDIST KUI Eesti sisemaisest kuurordist on räägitud juba peaaegu sada aastat. Eriti on selle järele igatsetud pärast iseseisvuse taastamist. Teise maailmasõja eelsele perioodile on tagasi vaadatud kui kuldajale.

Julgen väita, et nii Viljandis kui Eestis tervikuna on meie vabariigi esimese iseseisvusperioodi saavutused ületatud. Majanduslikult ja ka kultuuriliselt.

Viljandil ei ole läinud kunagi nii hästi kui praegu. Hoolimata sellest, et meie rahvaarv on väikses languses (mõnel kuul ka tõusus), kasvab meie inimeste jõukus. Eelkõige tänu viljandlaste endi töökusele. Siin on üles ehitatud ja arenevad sellised ettevõtted nagu Cleveron, Viljandi Aken ja Uks, Bed Factory Sweden ning Delux, kui nimetada vaid mõnd suuremat ja edukamat.

MEID TEATAKSE kultuuri kantsina. Samal ajal on Viljandi majandusedu seisnud alati tööstusettevõtete laotud tugeval vundamendil. Olen ikka ja jälle rõhutanud, et Viljandit võib nimetada Eesti ekspordipealinnaks, kus käivad käsikäes tugev eksportiv tööstus ja kõrgkultuur.

Kuid järjest enam annavad märgatava panuse meie majandusarengusse kultuuri- ja turismivaldkond. Pärimusmuusika festivali positiivne mõju kogu piirkonna majandusele on juba aastate eest tõestatud. Samas saab linn selle ergutussüsti, nii võimas, kui see ka poleks, aastas ühe korra.

Nüüd võime näha, et kultuuri kaudu jõuab Viljandisse üha rohkem inimesi aasta läbi ja nad jäävad siia ka ööbima. Just ­ööbimiste arv on eriti oluline turismivaldkonna arengut iseloomustav näitaja, sest siin ­ööbides jätab inimene lisaks majutusasutusele tõenäoliselt raha ka mõnda kohalikku kohvikusse või kõrtsi.

LINNAVALITSUS palus statistikaametilt andmeid linna ja maakonna viimase nelja aasta majutuskohtade täitumuse kohta. Rõõmustav on, et nendest on näha tubli kasvutrend.

Kui 2015. aastal ööbiti Viljandis 41 741, siis möödunud aastal 51 300 korral. Tänavu jaanuarist augustini oli meil ööbimisi 41 653 ehk peaaegu sama palju kui tervel 2015. aastal. Sealjuures on enim kasvanud kodumaiste turistide arv. Välismaalaste arv tegi hüppe 2015. aastal, kui leidsid aset rahvusvahelised hansapäevad. Pärast seda on välimaalased veetnud siin stabiilselt 12 500 ööd aastas. Tubade täitumus majutuskohtades oli 2015. aastal 24, läinud aastal 34 ja tänavu esimesel poolaastal lausa 36 protsenti.

Need arvud näitavad, et Viljandis käib järjest rohkem turiste ja meie populaarsus kasvab just kaasmaalaste seas. Mul on selle üle äärmiselt hea meel.

TOON VÄLJA kolm põhjust, miks on Viljandisse saabuvate kodumaiste turistide arv jõudsalt kasvanud.

Esiteks: Ugala teatri renoveeritud hoone avamine 2017. aasta kevadel. Võib kahtluseta öelda, et Ugala on suutnud oma lavastuste kõrge kunstilise taseme ja hea turundustööga tuua Viljandisse tuhandeid külalisi. Nendest järjest suurem osa otsustab pärast etenduse lõppu mitte koju sõita, vaid käia ka mõnes kohalikus restoranis või baaris ja jääda siinsesse hotelli magama.

Teiseks on täiendust saanud meie tähtsündmuste nimekiri. Pärimusmuusika festivali mõjust oli juba juttu. Selle kõrval on publikumagnetiks tõusnud hansapäevad, mis meelitavad iga aastaga kohale aina rohkem mitteviljandlasi. Omas valdkonnas on tuntud ja tugevad tegijad «Bash», vanamuusika festival, notafe ja sügisene kitarrifestival. Spordiüritustest ei saa mainimata jätta ümber järve jooksu, Mulgi uisu- ja rattamaratoni ning linnajooksu.

Viimase ja mitte vähem olulisena tuleb ära märkida Viljandi linnavalitsuse viimaste aastate sihipärane tegevus linna maine parandamisel ja tuntuse kasvatamisel, olgu selleks suvised «Ula peal Viljandis» kampaaniad või töö sotsiaalmeedias. Võib öelda, et kolme aasta eest linnaeelarvesse kirjutatud rida linna turundamiseks on ennast igati õigustanud.

Toona sai selle kulutuse otstarbekuse mõõdikuteks seatud linna elanike, siin ööbivate turistide ja siia tehtavate investeeringute kasv.

Ööbijate arv on viimase kolme aastaga teinud tubli hüppe ülespoole. Viljandisse tehtavate erasektori investeeringute hulk on samuti kasvanud. Sealjuures on nii mõnigi ettevõtja tunnistanud, et Viljandi hea kuvand on olnud tugev argument oma raha siia paigutamiseks. Olen seda kuulnud nii Park Hotell Viljandi omanikelt kui ka spaahotelli rajamisest huvitatud ettevõtjatelt. Isegi mõni teine omavalitsusjuht on mulle öelnud, et vaatab Viljandi poole kadedustundega.

Linna mainekujundusliku töö mõjust on seega reaalsed näited.

EELTOODUD positiivsetest arengutest hoolimata ei tohi me aga rahulolevalt paigale jääda. Peame järjest suuremat ööbijate arvu ära kasutama ning pingutama selle nimel, et siin viibivatel turistidel oleks teenuseid, mida tarbida, ja niimoodi siia rohkem raha jätta.

Teen üleskutse kõigile ettevõtjatele ja korraldajatele: mõelge, milliseid lisateenuseid te oma klientidele ja külalistele veel pakkuda saate! Kogu linna huvides on, et Viljandis käies jääks inimestesse nii palju häid emotsioone kui võimalik ja siin saadav kogemus oleks nii positiivne, et seda soovitataks ka teistele.

Kuu aja eest meie linna külastanud Soome reisikorraldajad ja ajakirjanikud tõdesid, et põhjanaabrite juures võib Viljandi turismisektor läbimurret oodata alles siis, kui siin on tipptasemel veemõnude nautimise võimalused. Linnavolikogu oktoobris tehtud otsus spaahotelli tekkimiseks võimalus anda on minu hinnangul õige ja vajalik.

KUI ME ENNAST Viljandis ise hästi tunneme, tahavad ka teised meile tulla. Külla on ikka hea minna koju, kus pereliikmete vahel on head suhted ning keskkond on ilus ja hubane.

Teeme Viljandit paremaks eelkõige iseendile, aga mõtleme ka sellele, kuidas oma head elu väljapoole näidata! Kui sõbrad tahavad külla tulla, on ju elu veel rõõmsam!