Komisjon küsib Mulgi valla lehele toimetust. Vallavanema kinnitusel on toimetus olemas

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Ajalehe Mulgi Sõna oktoobrinumbri esikülg.

FOTO: Kuvatõmmis

Kuula artiklit

Mulgi valla revisjonikomisjon leidis nädal tagasi olnud istungil, et kohaliku ajalehe Mulgi Sõna suurim puudus on, et sellel pole oma toimetust. Teema tuli arutusele vallavanem Peeter Rahneli ajalehes ilmunud kolumni tõttu, kuid vallavanema kinnitusel on ajalehel toimetus olemas.

Komisjoni istungil leidsid osalejad, et vallavanema arvamusele annab hinnangu iga komisjoni liige ise, küll aga arutati lehe toimimist tervikuna ja tehti vallavalitsusele ettepanek moodustada Mulgi Sõna toimetus.

Peeter Rahnel tunnistas, et tema ettepanekut ei mõista, sest ajalehel on olemas oma toimetus, kes info valla eri piirkondadest kokku võtab, ning sellele makstakse töö eest ka hüvitist. Hiljutisel volikogu kultuurikomisjoni istungil tehti vallavalitsusele ettepanek luua ajalehele eraldi toimetuse kolleegium.

"Mul pole selle vastu midagi. Allkirjastan käskkirja ning maksan ka väikese hüvitise," lubas Rahnel. Samas andis ta mõista, et kolleegiumi ülesanne jääb talle arusaamatuks. "Meil on infoleht, mille eesmärk on eeskätt kirjutada juhtunust. Meie ajalehel pole kunstilisi taotlusi."

Revisjonikomisjoni esimehe Taimo Tugi sõnul oli komisjoni ühine seisukoht, et paar inimest, kes võtavad vastu artikleid ja saadavad neid edasi kujundamiseks ja trükkimiseks, ei ole toimetus. "Mulgi Sõna toimetus peab olema võimeline artikleid keeleliselt ja vormiliselt toimetama ning tegema otsuseid, mida avaldada," selgitas Tugi. Samuti tuleks tema arvates ära jagada teemade eest vastutajad, kes ka ise artikleid kirjutaks.

Seda, kas loodav kolleegium võiks olla probleemi lahendus, ei osanud Tugi arvata. "Ma ei tea veel, kuidas see toimima hakkab," lisas ta

Küsimusele, miks arutas revisjonikomisjon oma istungil vallavanema kirjutatud kolumni, vastas Rahnel, et talle jääb ühinenud vallas hulk asju arusaamatuks. "Kas on erinevus varasemas töökultuuris või ei saada asjadest aru või soovitaksegi tekitada tormi seal, kus pole vaja," lausus ta.

Taimo Tugi sõnul on vallalehes oleva vallavanema veeru otstarbekus talle varemgi segaseks jäänud. "Olen enne ka mõelnud, et miks ta neid sellisel moel kirjutab, ega räägi sellest, kuidas vallal  läheb," selgitas Tugi. "Antud juhul oleks võinud ehk koolijuhiga maha istuda ja asja arutada, mitte vallavanema veerus oma tundeid ja rahulolematust avaldada."

Tugi sõnul kolumni osas mingit ühist seisukohta vastu võtma ei hakatud. "Kiita ei saanud ta komisjonis küll kelleltki," lisas ta.

Vallalehe oktoobrinumbri vallavanema veerus avaldas Peeter Rahnel arvamusartikli, milles ta analüüsis muu hulgas Kitzbergi gümnaasiumi korraldatud heategevusüritust, millega korjati raha ühele õpilasele vajaliku meditsiinitarviku ostmiseks.

Ta leidis, et Karksi-Nuias teoks saanud ettevõtmise tõrvatilgaks olid turundustöö tegija hulljulged hüpped sohvreid ostule kutsuva plakatiga kohas, kus alles aasta tagasi  oli juhtunud mitu traagilist liiklusõnnetust. Lisaks esitas ta küsimuse, miks kooli juhtkond ei teavitanud omavalitsust õpilase elulisest vajadusest, vaid kutsus tegema annetusi omavalitsuse arveldusarvele, märkides märksõnaks lapse nime. "Kas see on delikaatsete isikuandmete korrektne kasutamine?" küsis ta.

Rahnel kinnitas oma loos, et vallal on vahendid, et abivajajaid aidata. "Sellest lubamatult hilja teada saades ta seda ka tegi," lisas vallavanem. Rahnel heitis koolile ette, et seal pole suudetud ujulasse panna lihtsalt teisaldatavat treppi, mis teeks lapsele ujumise võimalikuks.

Kolumnile järgnes Karksi-Nuia kooliõpetaja Katrin Johansoni vastulause Sakalas ning sellele omakorda vastulause Peeter Rahnelilt.

Tagasi üles