Viinamarjakasvatus edeneb visalt

Neli aastat tagasi olid Mikk Lõõbas (seisab vasakul) ja Kairi Kärner (põlvili paremal) Eesti suurimat viinamarjaistandust rajades õhevil ja lootusrikkad. Esimene vasikas läks siiski aia taha, sest taimed jäid virelema või hävisid sootuks. Foto: Elmo Riig

Viimastel aastatel on kolmes Viljandimaa kohas katsetatud suuremal pinnal avamaa viinamarjakasvatust. Eriline edu ei ole seda saatnud, sest kliima on heitlik ja kogemusi napib.

Neli aastat tagasi rajati Kivilõppe külla Viinapuu tallu Eesti suurim viinapuuistandus: kahele hektarile pandi maha 5000 Saksamaalt tellitud istikut. Esialgu oli kavas järgmistel aastatel suurendada taimede arvu koguni 15 000-ni. Viinapuuväljadele pandi teiste seas punase veini sordid «Rondo» ja «Früh Burgunder» ning valge veini sordid «Solaris» ja «Phoenix». Et viinamarjad annavad täissaagi alles neljandal kasvuaastal, loodeti arvestatava veinikoguseni jõuda viie kuni kümne aasta jooksul. Paraku ei läinud kõik nii, nagu oli plaanitud.