Paljude abivahendite saamine lihtsustub
:format(webp)/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
6. november 2018, 10:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/06/11552812t1hb841.jpg)
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega plaanitakse muuta abivahendite piirhindasid ja täiendada nende abivahendite loetelu, mille saamiseks ei ole edaspidi vaja kordustõendit esitada. Muu hulgas saavad inimese vajadust teatud abivahendite järele hakata hindama perearstid ja õed.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva rõhutas ministeeriumi pressiteates, et abivahendid peavad olema kõigile abivajajatele võimalikult lihtsasti ja kiiresti kättesaadavad. Iva tõi välja, et 1. augustist saavad ka õed hinnata näiteks seda, kas inimene vajab lamatiste vältimiseks spetsiaalset madratsit või istmepatja.
"Sageli on just õde see inimene, kes puutub abivajajaga kõige rohkem kokku. Nemad oskavad hinnata inimese vajadust selliste oluliste abivahendite järele. Edaspidi pole selleks eraldi pere- või eriarsti juurde vaja pöörduda ning inimese mure saab kiiremini lahendatud," ütles minister.
Lisaks lamatiste vältimiseks mõeldud abivahenditele saavad õed hinnata vajadust tualetitooli, potikõrgenduste, uriini imendavate abivahendite, vanni- ja dušitoolide ja muu säärase järele.
2017. aastal sai uriini imendavaid abivahendeid kokku 36 985 inimest, kellest 85 protsenti olid vanaduspensioniealised inimesed.
"Muudatus kergendab oluliselt abivahendite kättesaadavust vanemaealistele ja vähendab seeläbi ka perearstide, eriarstide ja rehabilitatsioonimeeskondade töökoormust," märkis Kaia Iva.
Määruse jõustudes saab edaspidi lisaks eriarsti tõendile ka perearsti tõendiga taotleda näiteks lugemis- ja töövalgustit, punktkirjavarustust, heliraamatute kuulamiseks mõeldud abivahendit DAISY-pleier ja arvuti ekraanisuurendustarkvara.
Ühtlasi suurendatakse osa abivahendite, näiteks mähkmete ja imavate aluslinade, limiiti ehk koguseid, mida saab osta soodushinnaga. Ministri tõdemust mööda on kasvanud erimenetluste arv näidanud, et praegused kogused ei vasta inimeste tegelikele vajadustele. Uute piirkoguste määramisel võeti tema sõnul arvesse nii omastehooldajate kui tootjate kogemusi.
Ministeeriumi pressiteates öeldakse, et 2019. ja 2020. aastal suunab riik abivahendite süsteemi märgatavalt lisaraha, et tagada nende kättesaadavus. Tulevaks aastaks on neile planeeritud 14,5 miljonit eurot.