Kuidas seletada surnud teerullile loogikat?

Anzori Barkalaja

FOTO: Elmo Riig

31. OKTOOBRIL toimus Viljandi vallavolikogu korraline istung, kus esimeste päevakorrapunktidena olid vaatluse all valla haridusasutuste – Leie põhikooli, Tarvastu gümnaasiumi ja Päikesekiire lasteaia arengukavad. Pealtnäha tavapärane istung oli omal moel pretsedenti loov ning sel on kindlasti mõju tulevastele valla haridust puudutavatele arengutele ja võimalik, et ka muudele valdkondadele laiemalt.

Peamine sõnum tuleviku tarbeks on see, et võimuerakondlik teerull võib muu hulgas üle sõita igasugusest loogikast ka iseenda otsustusaluste (loe: põhimõtete) järjekindluse hoidmisel. See on ohtlik juhtum, sest seab ebakindluse ja ennustamatuse olukorda kõik, kes ühel või teisel moel sõltuvad poliitilisest suvast.

Antud juhul otsustasid Isamaa fraktsiooni volinikud lükata Leie põhikooli arengukava teisele lugemisele, tuues põhjusena välja vajaduse eelnevalt välja töötada ja vastu võtta valla haridusvaldkonna arengukava. Tundub ju mõistliku otsustusalusena. Paraku kohe järgmisena esitatud Tarvastu gümnaasiumi arengukava otsustas fraktsioon seevastu kinnitada. Ettepanek rakendada Leie põhikooli puhul rakendatud põhimõtet ka Tarvastu gümnaasiumi arengukava vastuvõtmisel ning lükata see edasi kuni valla haridusvaldkonna arengukava väljatöötamiseni sai vastuseks, et seda põhimõtet pole vaja rakendada, sest käimas on niigi teine lugemine.

Päikesekiire lasteaia arengukava menetlemise puhul ei aidanud ka see, et tuletati meelde võrdse kohtlemise põhimõtet, mis ometi oli omal ajal suuresõnalisena ühte valda liitujate suhtes välja käidud.

Kõige kurbloolisem on see, et asja uba polnud ühe või teise haridusasutuse arengukava sisus või tegevuse kvaliteedis. Need tegurid ei huvitanud Isamaa fraktsiooni rahvavolinikke karvavõrdki, kuigi reformierakondlasest saadikud küsisid mitmel korral näiteks Tarvastu gümnaasiumiastme kvaliteedi tagamise ning jätkusuutlikkuse järele. Riigigümnaasiumide võrgustiku loomise põhjuste taustal on ju see igati õigustatud küsimus.

Mida saab sellest volikogu istungist järeldada?

Üks tõenduspõhine järeldus on kindlasti see, et ükski Viljandi valla piirkond ei saa loota võrdse kohtlemise reeglile, kui tulevad mängu mõne võimukandja isiklikud huvid. Teine järeldus on, et mitte keegi ei saa volikokku minevate otsuste puhul loota inimmõtlemise üldkehtivatele loogikareeglitele ega volinike isiklikule eetikale.

Kolmas järeldus tuleneb kahest eelmisest ning ütleb meile, et Viljandi valla sotsiaalne kapital, mida mõõdetakse usaldusega, ei huvita absoluutvõimul oleva partei juhte. Kui aga usaldusest ei hoolita, muutuvad kõik vallast ja selle inimestest hoolimise suured sõnadetegemised sisult tühjaks ja väärtusetuks. Nimelt on juba aastatuhandeid teada, et kellegi sõnade ja tegude lahknevuse puhul peituvad tema väärtushoiakud pigem tegudes. Sellised inimesed valetavad kas enesele või teistele.

Muidugi on olemas ka võimalus, et tegelikult on Isamaa fraktsiooni liikmete ülal kirjeldatud otsuste taga nii loogika kui põhimõtete järjepidevus. Sel juhul on Leie piirkonna lastevanemate närvide rappimine ning heidutamine saanud uue, toore jõuga tehtava kambaka mõõtme. Parimas koolikiusamise vaimus. Aga see oleks nii inetu võimalus, et jääksin pigem eelmiste järelduste juurde.

Tagasi üles