Viljandi Pauluse kirik vajab teie veetilka

Allan Praats

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

VILJANDI PAULUSE KIRIK on teeninud Viljandi linna ja selle lähiümbruse elanikke juba 152 aastat. See on loodud üheks ilusamaks kirikuks Eestis. ­Eemalt vaadates on see kaunis ka praegu, aga kui lähemale tulla, siis ilmneb, et aknad on katki ja uksed on koledad, vundamendi sokkel vajab restaureerimist...

See kõik on aga pisiasi selle kõrval, mis puudutab pühakoja katust ja vahelage. Et katusekonstruktsioonid on määndumise tõttu vajunud ja valtsid lahti tõmmanud, on vihmavesi saanud pikka aega joosta kandekonstruktsioonidele ning need on saanud tugevaid niiskuskahjustusi. Kiriku katuse restaureerimise alustamine võimalikult ruttu on seetõttu möödapääsmatu. Katusetööd tuleb teha enne, kui kirik muutub avariiohtlikuks ja seda ei tohi enam kasutada.

Mida aasta edasi, seda kallimaks läheb restaureerimine ja seda suuremad on kahjustused. Kahjustused ei süvene mitte aastate või kuudega, vaid juba nädalatega, sest protsess üha kiireneb.

KOLME VIIMASE AASTA kestel on kogudus suutnud restaureerida kaheksa tugimüüridel olevat tornikest ja läänemüüritise viilud. See on olnud meile raske ülesanne, mis on õnnestunud täita tänu heldele annetajale. Aktsiaselts Electrum ja selle juhataja Peeter Kuusk üllatasid meid, kui palusid ettevõtte 25. sünnipäevale kutsututel võimaluse korral kogudusele annetada. Karl Treffner (Austraalias elav eestlasest ettevõtja – toimetus) märkas renoveerimise tarvidust samuti ja lisas omalt poolt arvestatava summa.

Kogudus elabki annetustest. Igapäevaseid kulutusi ei kaeta riigi raha eest, nagu võidakse ekslikult arvata.

Me oleme väga tänulikud Viljandi linna iga-aastase tegevustoetuse eest, aga arusaadavalt sellest suuremate investeeringute tegemiseks ei piisa. Riigilt oleme saanud taotleda toetust nõndanimetatud pühakodade programmist, sest kiriku tornikesed olid hävimisohus. Omaosalus oli meile aga päris suur.

Poliitikud Helmen Kütt ja Helir-Valdor Seeder on teinud omalt poolt väga palju selleks, et kogudus saaks restaureerimistöid teha. Praegu käiva peatrepi restaureerimisega saime alustada tänu Karl Treffnerile ja linna 5000 euro suurusele toetusele, aga see on ainult osa summast, mis trepi kordategemise eest tuleb tasuda.

Paraku on toetustel, mida on võimalik taotleda, omad piirid. Need piirid on aga võrreldamatult madalamal, kui on suure ja kauni kiriku tegelikud vajadused.

Samal kümnendil, kui Pauluse kirik sai endale praeguse katusekatte, valmis Ugala teater, millele avaneb Kirikumäelt kena vaade. Meie katus on niisiis sama vana kui Ugala ning Pauluse kirik tervikuna on neli ja pool korda vanem kui teater, mida on üleni uuendatud. Viljandi Pauluse kirik vajab samasugust restaureerimist – keldrist tornikukeni.

VÄIKE TOETUS KOGUKONNA paljudelt liikmetelt on see jõud, mis päästab kiriku. Kiriku, mis on paljudele Viljandi tunnus ja maamärk, paljudele aga ka hingeline majakas, mis aitab vastu pidada ja toime tulla muutuvas, kiires ja ligimestest mitte alati hoolivas majanduslikus konkurentsis.

Kuigi ühe veetilga mass on 0,0273 grammi, moodustavad tilgad hulgakesi ookeane, milles oleva vee jõud on nii üüratu, et tundub kujuteldamatu. Kogukonna abi, mida kirik vajab, toimib samamoodi: palju väikseid annetusi, lausa tibatillukesi, loovad kokku saades võimaluse, et kirik saab üleni korda, jääb püsima ning teenib veel sadu aastaid meie järeltulevaid põlvkondi.

Igal inimesel tasub läbi mõelda mõte: milline on jälg, mille me endast jätame? Kas selline, mis lubab arvata, nagu meid poleks olnudki?

Sagedamini leitakse tee kirikusse laulatuse ja ristimise puhul, aga paratamatult ka kurvematel hetkedel – lahkunud lähedaste ärasaatmisel. Kõik need verstapostid meie elus peaksid saama toimuda väärikas keskkonnas. See on üks esimesi eeldusi, et nood sündmused, mis jäävad mälestustesse jäädvustatuna meiega aastakümneid kaasas käima, oleksid niisugused, mis annavad meile tuge, lootust ja lohutust ka rasketel hetkedel.

RÕÕM ON ÖELDA, et kiriku renoveerimist saab toetada ka suurepärase kultuuriürituse nautimise kaudu. Nagu Sakala on kajastanud, tuleb peatrepi renoveerimise toetuseks 9. novembril heategevuskontsert, millel astuvad üles C-Jam, Viljandi muusikakooli neidudekoor ning noored tšellistid Miko Marius Onni ja Karl Vahur Vingisaar. Kontserdimõte sündis tänu kultuuriakadeemiale. See on ühtlasi kultuurikorralduse eriala diplomandi Maarja Manguse lõputöö.

See kaunis kontsert, mida olete oodatud nautima, juhatab meid peatrepilt edasi veelgi olulisematele murekohtadele. Katuse restaureerimist loodame alustada juba järgmisel suvel.

Tagasi üles