Viieteistkümne aastaga on selgunud enam kui pool tuhat saatust

Hingedepäeval tasub leida kasvõi hetk ja mõelda nendele, keda enam meie hulgas pole. Foto: Elmo Riig

Kui suguvõsauurija Kalle Pullmann edastas 2003. aasta hingedepäeval Sakala kaudu üleskutse, et koguda andmeid Viljandi Vanale kalmistule maetute kohta, ei osanud ta aimatagi, et 15 aastat hiljem on tal koos rohkem kui viissada ankeeti.

Riia maantee äärne surnuaed on Viljandi vanim ning sinna maetute kohta on seetõttu andmed kõige puudulikumad.

«Inimese elutee algab sünniga ja ka lõpp on kõigil ühine,» rääkis nüüd Viljandi kalmistute haldurina töötav Pullmann. «Suguvõsauurijana sattusin aga probleemi ette, et sageli ei teata, kes kuhu on maetud ja kus hauaplats üldse asub. Nii ma sellele teemale keskendusingi ja hakkasin lähemalt uurima.»