Omavalitsustele antakse lammutamiseks raha
/nginx/o/2021/02/11/13624525t1h45eb.jpg)
1. november 2018, 13:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/01/11542122t1h853e.jpg)
Valla- ja linnavalitsused, kes soovivad lammutada kasutuskõlbmatuid kortermaju, saavad senise 60 000 euro asemel küsida nüüd riigilt toetust 100 000 eurot omavalitsuse kohta. Lisaks laiendatakse toetuse objekte, et toetuse abil oleks võimalik lammutada ka kasutusest välja langenud ühiskondlikke hooneid.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist selgitas, et lammutustoetuse piirmäära omavalitsuse kohta suurendati selleks, et aktiivset kasutust leidev toetus veelgi suuremat mõju avaldaks. Tema sõnul on korrastatud elukeskkonnal selge majanduslik mõju: tondilossidest vabanedes tõuseb piirkonnas maa ja kinnisvara väärtus ning muutub ahvatlevamaks nii arendajatele kui uutele elanikele.
Riik toetab kasutusest välja langenud munitsipaalomandisse kuuluvate või hoonestusõigusega koormatud kinnisasjal asuvate elamute lammutamist 70 protsendi ulatuses.
2013. aasta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringust selgust, et kui tol ajal oli Eestis 476 tühja või vähemalt veerandi ulatuses tühja korterelamut, siis 2030. aastaks kasvab see arv prognoosi kohaselt tuhandeni.
Lisaks lammutustoetusele on omavalitsustel võimalik kasutada toetusi uute hoonete ehitamiseks ja olemasolevate renoveerimiseks. Selleks on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil omavalitsuse elamufondi investeeringutoetuse ehk üürielamute programm, mille abil saavad kohalikud omavalitsused püstitada uusi hooneid sinna, kus on vajadus tänapäevaste üürikorterite järele. Koduomanikud ja korteriühistud saavad eluasemete tänapäevasemaks muutmisel taotleda toetust muudest KredExi meetmetest.