Kuidas arstiabi järjekordi poole võrra lühendada

EESTIS ON AASTATEGA üles ehitatud solidaarsel ravikindlustusel põhinev arstiabi. Põhimõtteliselt see süsteem toimib ja võimaldab arstiabi saada kõigil, imikutest eakateni.

Paratamatult kaasneb elanikkonna vananemisega tervishoiuteenuste nõudluse kasv. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga tuleb praegu arstile pääsemist oodata peaaegu poole kauem. Valdkonna rahastamiseks peab leidma lisaressursse ja parandada tuleb süsteemi toimimist, et kriitikute mõte solidaarsele tervishoiule hingekella lüüa jääks täitumata.

HAIGEKASSA RESERVE kasvatati märkimisväärselt üle kümne aasta tagasi, mil olid majanduskasvu aastad ja sotsiaalmaksu laekus plaanitust enam. Tähtis oli aga seejuures, et valitsus tegi tuleviku kindlustamiseks põhimõttelisi otsuseid: sotsiaalmaksu miinimummäär tõsteti miinimumpalgani ja eelarvest eraldati raha haiglate kapitalikulude katmiseks.

Kümne aastaga lasid Reformierakonna juhitud valitsused kogutud reservil väheneda nullilähedaseks ja ühtegi lisarahastuse otsust vastu ei võtnud. Arstiabi järjekorrad pikenesid.

2016. aasta lõpul Keskerakonna moodustatud valitsuskoalitsioon pidi arstiabi rahastamiseks kiirkorras lahenduse leidma. Seda ta ka suutis, sest sellesse panustasid kõik valitsuse osalised ja ministrid. Riigieelarve strateegias nähti ette summa, et nelja-aastase perioodi lõpuks makstaks pensionäride eest 13 protsenti ravikindlustust. Koos eelarvest antavate summadega tähendab see haigekassale viie aasta jookul üle 300 miljoni euro lisaraha.

Lisaraha on arstiabi järjekordade lühendamise peamine eeldus, kuid ka tervishoiu korralduses peitub lahendusi, mis aitavad sama eesmärki saavutada.

Juba kümmekond aastat on räägitud e-tervise lahendustest. Kõige paremini on tööle hakanud digiretseptuur. Oleme sellega nii harjunud, et paberretsepti peetakse suureks harulduseks. Enamikus teistes riikides on paberretsept ainus võimalus ravimit apteegist kätte saada.

Digilugu, millest on nii patsiendil kui ka arstil võimalik näha haiguslugu, on käivitunud raskustega. On siiski lootust, et see paraneb.

Arstiabi järjekordadele oleks suur mõju digiregistratuuril, mida tuleb rakendada kiiremas korras. Lahendada tuleb probleemid rahastamise ja korraldusega. Digiregistratuur annab nii patsiendile kui ka perearstile ülevaate kõigist eriarsti vastuvõttudest ja järjekordadest. Kaob ressursse raiskav dubleerimine ja «õhk» arstiaegadest.

KÜMNE AASTA TAGUSE olukorraga võrreldes on arstiabi järjekorrad muutunud peaaegu poole pikemaks. Lisarahastuse ja parema arstiabi korraldamisega on järjekordi võimalik ligi poole võrra lühendada.

Peame püstitama eesmärgi, et eriarsti vastuvõtule pääseks maksimaalselt nelja nädalaga ja plaanilisele operatsioonile nelja kuuga. See väldiks patsientide tervise halvenemist arstiabi oodates ning säästaks ka raha, sest raskemate seisundite ravi on kallim.

KINDLASTI TULEB KA edaspidi tugevalt panustada haiguste ennetamisse. Igale inimesele peaks tagama tervisekontrolli vähemalt kord aastas. Siin on põhiroll perearstil.

Kiiresti tuleks läbirääkimistel perearstidega leida võimalus pakkuda perearsti ja pereõe vastuvõttu ka õhtusel ajal ja nädalavahetustel. Praegu pole nendel aegadel muud võimalust kui pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. Seda ka tervisehädadega, mille puhul võiks pöörduda perearsti poole. Erakorraline meditsiin on aga üks kallimaid ja paneb valvesse kinni eriarstid.

Samuti peaks ravikindlustamata isikud, keda on viis-kuus protsenti, pääsema perearsti vastuvõtule.

MEIE SOLIDAARNE tervishoiusüsteem ei vaja lammutamist ja uut algust. Reformierakonna esimehe Kaja Kallase väljapakutud üleminek erakindlustusele ainult hajutab ressursse ega võimalda ligipääsu arstiabile võrdselt kõigile. Arstile pääsemine sõltuks sisuliselt ikkagi inimese rahakoti paksusest.

Peame panustama ressursside leidmisele, digilahendustele, ennetamisele ja kindlasti paremale korraldusele. Ka haigekassa peab hakkama paremini tööle. Teenuste kvaliteedi hindamine on veel üks suur ülesanne, mille sotsiaalministeerium peab lahendama.

Arstiabi ei vaja revolutsiooni, küll aga evolutsiooni.