Sõnal on jõud. Igal jõul on vastujõud

Katrin Johanson

FOTO: Elmo Riig

KIRJUTAN SEDA artiklit üsna vastumeelselt. Kolmel põhjusel. Esiteks on see mõneti – aga mitte ainult! – kaitsekõne minu ülemusele ning seda sorti asjad võivad paratamatult mõjuda pugemisena või lausa naeruväärse dzotile viskumisena. Teiseks on loosse segatud väike laps, keda kuidagi ei taha enam räpasesse konteksti seada. Kolmandaks toob iga avalik vastasseis soovimatut tähelepanu ja ehk valugi.

Kõike seda arvesse võttes on selge, et mul on kirjutamiseks sügav, tõkkeid ületav sisemine vajadus. Mind tõukab tagant õiglustunne. Samuti kodanikuvastutus, sest ehkki kõneks tulev juhtum puudutab kitsamalt vaid Mulgi valda, on see kahjuks iseloomulik ka meie üldisele poliit- ja avaliku suhtlemise kultuurile. Valimiste eel on hea niisuguseid asju meelde tuletada, et me pärast oma riigi sandi seisu üle ei imestaks.

See ongi üks põhjus, miks avaldan vastulause oktoobrikuises Mulgi Sõnas ilmunud arvamusele suurema lugejaskonnaga Sakalas. Teine põhjus on aeg: et Mulgi valla leht ilmub kord kuus, jõuab teema järgmise numbri ilmumise ajaks hapuks minna, pealegi on asi niigi kole ja käärinult oleks see veelgi vastikum.

OKTOOBRIKUISES Mulgi Sõnas kirjutab vallavanem Peeter Rahnel: «Rõõm oli lugeda Sakala lehest, kuidas õpetajad korraldasid õpetajate päeval heategevusliku müügi, toetades õpilasele vajaliku meditsiinitarviku muretsemist. Tundub aga, et tõrvatilkadeks selles oli turundustöötegija (viidatud on kooli direktorile Jaak Israelile – Katrin Johanson) hulljulged hüpped sohvreid ostule kutsuva plakatiga kohas, kus alles aasta tagasi juhtus mitu traagilist liiklusõnnetust.»

Eeltoodut lugedes kerkib mul küsimus: kellele koolijuhi tegevus tõrvatilkadeks oli? Kuna Peeter Rahneli arvamus ilmub «Vallavanema veeru» rubriigis, oleks igati loogiline, et ta räägib üksnes enda nimel. Paraku jääb sel juhul arusaamatuks sõna «tundub», sest tavaliselt inimene korrastab oma mõtteid enne arvamuse avaldamist ja jõuab kahtlusfaasist («näib», «tundub» ja nii edasi) kaugemale.

Peeter Rahnel pole rumal ega ka ebakindel mees. Seega on palju tõenäolisem, et ta kasutab tüüpilist demagoogiavõtet, mille puhul oma hinnanguid omistatakse laiemale anonüümsele üldsusele. Kõnealusel heategevusmüügil kohtusin kümnete inimestega, keda koolijuhi käitumine sugugi ei häirinud, vaid kes, vastupidi, tema entusiasmi otsesõnu tunnustasid.

Samuti jääb arusaamatuks, mida peab vallavanem silmas hulljulgete hüpete all. Kutsuvas žestikuleerimises hulljulge riskikäitumise nägemine toob mulle paratamatult meelde huumoriklassikasse kuuluva lause: «Ma olen küll hulljulge mees, aga mul on kiired jalad!» Teisisõnu: niisugune liialdamine mõjub sama naeruväärselt kui Jüri Krjukovi tegelaskuju arusaam vaprusest.

Kui säärase ebaõnnestunud sõnastuse eesmärk oli naeruvääristada koolijuhti, siis paraku töötab see hoopis autori kahjuks. Olgu lisatud, et mööduvad politseinikud ei näinud Rahneli ohtlikuks kirjeldatud olukorras midagi taunitavat.

KOLMAS TÕIK SELLES lühikeses tekstilõigus on taas sulaselge õpikunäide demagoogiast, täpsemalt võttest, mida kutsutakse negatiivse fooni loomiseks. Toon välja fraasi: «/…/ kohas, kus alles aasta tagasi juhtus mitu traagilist liiklusõnnetust.» Kunagiste kurbade sündmuste sidumine kõne all oleva juhtumiga on põhjendamatu ja küüniline. See on sama meelevaldne, kui oleks näiteks lause: «Peeter Rahneli arvamusavaldus on kättesaadav ka internetis, mis on teadupoolest suurim laimu levitamise kanal tänapäeval.» Iseenesest on kõik ju õige, aga kuidas kõlab? Vastikult, eks?

Täpsustan igaks juhuks, et Jaak Israel ei teinud heategevusmüügile reklaami mitte sõiduteel, kus mainitud õnnetused aset leidsid, vaid kõnniteel. Selles võib veenduda igaüks, vaadates salvestist nii ajast, mil Peeter Rahnel tuluüritusele tähelepanu pööramata sellest mööda sõitis, kui ka kogu ettevõtmisest.

TOON ÄRA VALLAVANEMA järgmise mõtte: «Ja miks kooli juhtkond ei teavitanud omavalitsust õpilase elulisest vajadusest, vaid kutsus tegema annetusi omavalitsuse arveldusarvele, märkides märksõnaks lapse nime? Kas see on delikaatsete isikuandmete korrektne kasutamine?»

Nüüd läheb minu hinnangul lugu jaburaks kätte. Kõnealuse lapse erivajadustest olid vallaametnikud ammu teadlikud. Vastupidisel juhul poleks saanud talle isegi mitte tugiisikut määrata. Samuti ei saa keegi asjakohase loata kasutada vallavalitsuse arvet.

Kui vallavanemal pole oma valla eri paikades toimuvast ülevaadet, on küsimus lihtsalt viletsas haldussuutlikkuses või puudulikus info liikumises.

Tuletan meelde, et omavalitsuste valimiste eel sai liitunud valdade elanikele kinnitatud: mingit tsentraliseerimist ei tule ja kohapealne asjaajamine käib edaspidigi piirkondlike ametnike kaudu. Täpselt nii August Kitzbergi nimeline kool ka toimis, lootes vallast oma ettevõtmisele head partnerit. Just nõnda esialgu läkski ja seda üllatavam on vallavanema sõnavõtt.

Mis puudutab aga lapse (ees)nime kasutamist, siis Peeter Rahnel ei saa ometi osutuda nii naiivseks või õigusküsimustes ebapädevaks, et usub kõnealuses loos isikuandmetega vääralt ümber käimist. Abi vajava lapse nimega seotud heategevuskampaaniaid on Eestis olnud mitu, neile on kaasa aidanud riigile kuuluv rahvusringhääling. Miks siis küll pole kauaaegne omavalitsusjuht ja suure partei liige pööranud juba varem tähelepanu riigis lokkavale ebaeetilisele käitumisele või lausa seadusrikkumisele?

Seega mõjub mulle vallavanema praegune väide manipuleerimisena endast vähem teadlikega. Või oletas Peeter Rahnel, et asja pole lapse perega kooskõlastatud? Eeldada koolijuhist nii algelise viisakusreegli eiramist on sama hea kui arvata, et too ei oska noa ja kahvliga süüa. Kas pole see veidi ülbe?

EDASI TULEB vallavanema artiklis pikk lõik sellest, kuidas kooli juhtkond lükkas määramatusse tulevikku liikumispuudega lapsele basseini minekuks kohase trepi ehitamise. Loost jääb mulje, nagu oleks seda tehtud ükskõiksusest või lausa õelusest, mitte soovist leida parim ja paraku rohkem aega nõudev ehituslik lahendus. Olemata kursis üksikasjadega, jätan selle juhtumi pädevamate käsitleda ning pöördun tagasi eelneva juurde.

Peeter Rahneli veeru kallutatud stiilist võib lugeda soovi näidata halvas valguses August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi direktorit, kellele ta heategevusmüügiga samal päeval andis üle parima haridusasutuse juhi tunnustuse.

Millised on vallavanema motiivid? Et need jäävad mulle arusaamatuks, võin vaid oletada enda ja ühiskonna üldise rikutuse tasemelt. Kas iga võimalus avalikult «headust ilmutada» on poliitilises mainekujunduses nii arvel, et tekib kiusatus hoolivust monopoliks muuta? Või on jõuline ja oma asutuse eest seisev koolijuht muutumas vallavalitsuses persona non grata’ks?

Küllap on variante veelgi. Et ma nende üle otsustada ei saa, panen vaid veel kord inimestele – mitte ainult Mulgi vallas, vaid kõikjal – südamele: jälgige, kuidas teie mõtteid proovitakse suunata. Ärge piirduge nurgataguse sosistamisega, et võimul olev mees või naine vassib ja käitub isevalitsejalikult. Olge julged arvamust avaldama ja te leiate toetajaid.

Minu eeltoodud seisukohtadega on päri 51 inimest (nimed toimetusele teada ja allkirjadega kinnitatud).

Tagasi üles