OLEN OSALENUD Viljandi poliitelus aastast 2013, aga Viljandisse sattusin esimest korda juba aastal 1992. Viljandi inimesed on mind alati sõbralikult ja soojalt vastu võtnud. Kui päris aus olla, siis aastal 1995, kui erastasime ühe Viljandi sümboli tikutehase, leidus mõni pahane või õigemini kade inimene. Kui saadi aru, et me ei tulnud siia röövima, vaid arendama, muutus ka nende inimeste suhtumine soojemaks.
Aga eelmisel, 18. oktoobri Viljandi linna eelarve- ja arengukomisjoni istungil juhtus midagi sellist, mida mina ei oleks osanud iial oodata. Asi puudutab ühe sotsiaaldemokraadi suust kuuldut. Sealjuures sellise inimese suust, kes kaks aastat tagasi mõistis mind hukka, kui küsisin kahelt võõramaalaselt: «Who are you and what do you do here?» («Kes te olete ja mida te siin teete?») Üks nendest meestest juhtus olema minu hukkamõistja lähedane, kes tundis ennast ebaturvaliselt, hoolimata enda ja oma sõbra eriohvitserikoolitusest.
MIS SIIS JUHTUS? Koosolekul solvas Malle Vahtra minu eesti keele oskust. Olen senini kiitnud kõiki oma poliitilisi partnereid ja vastaseid selle eest, et mitte keegi (!) pole arvustanud minu keeleoskust, mis, tunnistan, pole täiuslik, sest teen nii kirja- kui rääkimisvigu. Minule on selline mitte näpuga näitamine tähendanud, et eestlane on haritud ja väärtustab seda, kui välismaalane proovib purssida tema emakeelt. Ma olen uhke selle üle, et minu sõbrad on kannatanud ja õpetanud mind eesti keele oskuse arendamisel. Suur tänu teile kõikidele!
KUI SELLINE SOLVANG oleks tulnud teise Viljandis vähemuses oleva partei esindaja suust, poleks see mind solvanud, vaid oleks olnud nagu hane selga vesi. Olen olnud ja olen jätkuvalt mitmes asjas mitme sotsiga eri meelt ning olen pidanud nendega tuliseid väitlusi, aga mind pole varem mitte kunagi solvatud seepärast, nagu ma ei oskaks eesti keelt. Ja nüüd toimus see komisjoni koosolekul. Juhin tähelepanu, see oli linna ametlik koosolek, mitte vabal ajal toimunud vestlus, nagu minu eelnimetatud vestlus kahe mehega.
Soovitan proua Vahtrale soojemat suhtumist ka nendesse inimestesse, kelle keeleoskus pole tema tasemel ja kes elavad temaga samas linnas.
Rääkimiseni!
Harri Juhani Aaltonen ei soovinud teda solvanud Malle Vahtra kommentaari sisu oma arvamusloos käsitleda, põhjendades, et Vahtra sõnavõtt komisjoni istungil oli pikk ning selle täielik edasiandmine on seetõttu väga keeruline. Malle Vahtra selgitust mööda on loo keskmes lasteaia Midrimaa lasteaiaga Mesimumm liitmise eelnõu, mida istungil arutati. Vahtra hinnangul on abilinnapea Janika Gedvili allkirja kandva ametliku dokumendi seletuskiri lubamatult halvas keeles kirjutatud ning seda seisukohta väljendades tekkis komisjonis keskustelu.
«Ilmselt on Harri Juhani Aaltonen minust valesti aru saanud. Ma hindan tema keeleoskust kõrgelt, see on märk tema austusest Eesti ja eestlaste vastu.
Ma olen nördinud ääretult halvas eesti keeles kirjutatud dokumendi seletuskirja üle, kuid sel pole Harri Juhaniga mitte ühtegi seost. Tema keeleoskus on Eestis elava soomlase kohta väga hea.»