/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
«Ma ei tea, kui paljud põlised viljandlased annavad endale aru, et nende elukeskkond on, ma julgen öelda, Eesti parim. Kõigega ju harjub, kõik muutub mingil moel märkamatuks. /.../ Ning sellistel hetkedel kerkivad esile ja haaravad tähelepanu veidi liiga auklikud tänavad või veidi liiga suur hulk nukras seisukorras maju südalinnas või ... jabur nägelemine veekeskuse üle, mida ei ole suudetud varsti 20 aastat ära teha. Ja siis, neil hetkedel, tundub, et kurat, pommiauk, raisk.»