JUBA PIKEMAT aega kasutatakse poliitretoorikas ja debattides põrmustava argumendina mõistet «populism». Võib märgata, et sellega sildistatakse poliitikule või vaatlejale ebameeldivaid seisukohti, arvamusi, ettepanekuid, plaane ja seaduseelnõusid.
Kas argument, diagnoos, malakas või surmav otsus?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eriti mõjuv näib märgistajate meelest olevat see «diagnoos» siis, kui seda ilmestatakse niinimetatud rahvalike iseloomustuste nagu «kraaksuvad», «ruigavad» või «vait nagu kult rukkis» abil.
Kõrvaltvaatajana tundub mulle, et need teiste süüdistajad langevad ise selle rahvale meeldiva ehk populistliku kõneviisi lõksu. Ning näib, et säärane hinnang – populism/populist – võetakse kasutusele juhul, kui argumentidest tuleb puudu. Tegelikult huvitaks tavalist inimest argumenteeritud, vastasesse lugupidavalt suhtuv debatt, mitte sellesama populismi malakaga vehkimine.
VALIMISED ON tulekul. Soovin kõigile jõudu intelligentseteks, argumenteeritud ja viisakateks arvamusavaldusteks!