/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
/nginx/o/2018/10/17/11504233t1h25b1.jpg)
28 protsendil kontrollitud ettevõtetest lasub ümbrikupalga maksmise kahtlus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad käisid septembri lõpus ja oktoobri alguses mitmes Viljandimaa ettevõttes, et tuvastada ümbrikupalga maksmist. 28 protsendil juhtudest ehk 43 kontrollitud ettevõttest 12 avastati ümbrikupalga ja käibe varjamise risk.
MTA maksuauditi üksuse juhi Evelin Muttiku sõnul vaadati kõigi kontrollitud ettevõtete palgatase üle ja ümbrikupalga kahtlusega ettevõtetega tegeldakse individuaalselt edasi. Sellised äriühingud peavad tööjõumaksud kindlasti deklareerima ja tasuma.
«Täpsemad asjaolud ja täiendava maksukohustuse suuruse selgitame välja maksumenetluse käigus. Oluline on aru saada, et ümbrikupalga teadlikul vastuvõtmisel tekkinud maksukohustuse eest vastutavad nii tööandja kui ka töötaja ise. Ümbrikupalga maksmine ei vabasta palga saajat tulumaksu tasumisest. Kui tööandja maksis palka ega deklareerinud seda, tuleb see deklareerida ja tulumaks tasuda töötajal endal,» rõhutas Muttik.
MTA eesmärk on ümbrikupalga saajate osakaalu vähendada 2021. aastaks 4 protsendile ning amet jätkab ümbrikupalkade maksmise ja käibe varjamise tuvastamiseks vaatlusi üle Eesti.
Külastades erinevaid ehitusobjekte, toidutööstuse ettevõtteid ning saekaatrit, avastati lisaks, et töötajate registrisse oli kandmata jäänud 112 kontrollitud inimesest 12 ehk 11 protsenti.
«Et kolmandik Viljandimaal kontrollitud registreerimata töötajatest väitsid end olevat proovipäeval, tasub üle korrata, et kehtivate seaduste kohaselt võib proovipäeval olla ainult Eesti töötukassas arvele võetud töötu, kelle suhtes on rakendatud tööturumeedet. Muudel juhtudel proovipäevast rääkida ei saa ning töötaja tuleb registrisse kanda hiljemalt tööle asumise hetkeks,» lisas Muttik.