Möödunud nädalast algas ametlik gripihooaeg

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Oktoobrist algas ametlik gripihooaeg, mis kestab aprilli lõpuni. Sel perioodil edastab terviseamet regulaarseid ülevaateid ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumise kohta ning jagab soovitusi ja nõuandeid haigestumiste vältimiseks.

FOTO: Christian Ohde

Läinud nädalal algas ametlik gripihooaeg, mis tähendab, et terviseamet hakkab terasemalt jälgima ülemiste hingamisteede viirusnakkuste levikut.

Hooaja esimesel, aasta 40. nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3355 haigestunut, kellest suurema osa moodustasid alla viieaastased lapsed. Maakonniti oli haigestunute osatähtsus üsna sarnane.

«Selline haigestunute koguhulk on hooaja alguse mõttes tavapärane,» ütles terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova. «Haigestumisi põhjustasid peamiselt rinoviirused, üksikutel juhtudel tuvastati haigustekitajate hulgas ka paragrippi ja RS-viirusi. Gripiviirusi veel ringlusest ei leia.»

Et gripiviirusi veel ringluses ei ole, on aeg mõelda gripivastase kaitse saamisele. Gripiviirused jõuavad terviseameti andmetele tavaliselt kohale detsembris, aga vahel ka varem. Grippi haigestumise kõrgaeg jääb enamasti veebruari.

«Kõige kindlama kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine. Eriti oluline on see vanemaealistele, sest varasemate aastate kogemuste põhjal on just nemad gripi puhul kõige haavatavamad,» nentis terviseameti gripispetsialist.

Gripivaktsiin hakkab mõjuma 10–14 päeva pärast vaktsineerimist ja selle kaitse kestab aasta. «Gripivastast kaitset tuleb uuendada igal aastal. Kui praegu vaktsineerida, siis jõuab kaitse enne gripiviiruste kohale jõudmist kenasti välja kujuneda,» lisas Olga Sadikova.

Lisaks eakatele peaksid end kindlasti vaktsineerima kõik kroonilisi haigusi põdevad või nendega iga päev kokku puutuvad inimesed, samuti need, kes töötavad lastega. Vaktsineerimine annab kaitse esmalt vaktsineeritule enesele, lisaks kaitseb tema lähedasi, sest sellega takistatakse viiruse levikut enda ümber.

Möödunud hooajal vajas gripi tõttu haiglaravi 1946 inimest, neist 212 sattusid intensiivravi osakonda ja 94 inimest lahkusid gripist tingitud tüsistuste tõttu. Suurema osa haiglaravi vajanutest ja lahkunutest moodustasid 65-aastased  ja vanemad inimesed.

Tagasi üles