Valitsuselt tuli raha kuuele ehitisele. Ükski rahasaaja taotlust ei esitanud

Kui valitsus järgmise aasta 11 miljardi suuruse riigieelarve eelnõu lukku pani, leidus selle seletuskirjas kuus Viljandimaa ehitist, mis saavad kokku 650 000 eurot riigiabi. Mitte ükski rahasaaja pole selleks taotlust esitanud, aga toetuse võtavad kõik rõõmuga vastu.

Viljandimaalt riigikokku valitud ja aastaid valitsuses ministrina ametis olnud Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder selgitas, et toetust saanud objektide rahavajadus on olnud ammu teada. «Kui võtta näiteks Koidu seltsimaja või Pauluse kirik, siis nad on aastaid pöördunud abi saamiseks nii linna, ministeeriumide kui muinsuskaitseameti poole,» ütles ta.

Reformierakonna riigikogu fraktsioon tegi eile ettepaneku tühistada ­valitsuserakondade rahaeraldised, sest need on oponentide hinnangul omakasupüüdlikud. Lisaks olevat see summa varasema nelja miljoni euro asemel nüüd 30 miljonit eurot. Reformierakond viitas sellega riigikogulaste niinimetatud katuserahale, mis kerkib päevakorda enamasti novembris või detsembris. Mullu oli see summa neli miljonit eurot.

«Oleme pikemat aega kehtestanud reegleid, et riigieelarve eraldised lähtuksid korrektsetest taotlustest, neutraalsetest analüüsidest ning pingeridadest. See toimis varem valitsuse tasandil, aga ka riigikogust jagatud raha suhtes oleme nõudnud samasuguseid põhimõtteid. Eelmisel aastal loobusime selles jagamises üldse osalemast,» ütles Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi.

Seedri sõnul ei ole investeeringutoetuste andmiseks riigis jäika ja pikka nimekirja, vaid vajaduse üle otsustatakse käigu pealt. «Esmalt viivad ametnikud valitsusele oma ettepanekud, siis valitsusliikmed vaatavad need läbi ja teevad oma ettepanekud,» kirjeldas ta rahajagamise korda. Tema sõnul võib iga rahaeraldist kõige täpsemalt kommenteerida konkreetse haldusala minister.

Seeder kinnitas, et tegelikult tuleb Viljandimaale investeeringuteks kindlasti rohkem raha kui kuuele ehitisele mõeldud 650 000 eurot, mis on praegu eelarve seletuskirjas.

Ta eitas ajakirjanduses ringlevat teooriat, et need kuus objekti on eelarvesse eraldi kirja pandud seetõttu, et neile mõeldud summa on valitsuse katuseraha, millena võimuerakonnad jagasid omavahel ära 26–30 miljonit eurot. «Eelarves on investeeringuid kokku 360 miljonit eurot,» rõhutas ta.

Koidu seltsimaja katusest on viimase kolme aasta jooksul umbes kolmandik vahetatud. Foto: Elmo Riig/Sakala

Seltsimaja tahab katuse korda saada

Kultuuriseltsi Koit juhatuse liige Marek Nõmm ütles, et talle tuli valitsuselt seltsimaja renoveerimiseks 100 000 euro saamine suure ja ­väga meeldiva üllatusena.

Halvas seisukorras Koidu seltsimaja katusest on viimase kolme aasta jooksul umbes kolmandik vahetatud. Praegu käib järgmine etapp ning selle käigus on Nõmme sõnul välja tulnud talasid, mis on täiesti mädad, aga mida projektis pole.

Nüüd paistab tulevik tema kinnitusel üksjagu helgem. 100 000 euro toel loodetakse katusevahetusega ühele poole saada ning kui midagi peaks üle jääma, vahetada võimalust mööda aknaid.

«Osa akendest on originaalid ja niivõrd mädad, et suurema tuulega on mõni pööninguaken kukkunud tänavale,» kirjeldas seltsi juhatuse liige.

Hoone kehvast seisust hoolimata käib Koidu seltsimajas stabiilne tegevus. Marek Nõmm märkis, et majas on Kultuurkapitali residentuur ja raamatubaar Romaan ning seal antakse tihti teatri- ja tantsuetendusi. Samas teatas seltsihoones kaks hooaega tegutsenud džässiklubi Jasm, et lõpetab seal tegutsemise. Klubi üks eestvedaja Tõnu Tubli tõi Sakala veergudel otsuse põhjenduseks, et kõikuv temperatuur ja niiskustase rikub seal hoitavaid muusikariistu.

Heimtali kooli staadion on kavandatud praegu tühjalt seisvale valla maale. Foto: Elmo Riig

Heimtali kool saab raha staadioni jaoks

«Ohoh, see on küll hea ­uudis,» rõõmustas Heimtali kooli direktor Eero Metsvahi, kui kuulis ajakirjanikult, et riigieelarvesse on lisatud 100 000 euro suurune eraldis tema juhitavale koolile spordiväljaku rajamiseks.

Kümmekond aastat tagasi sai Viljandimaa suurim maapõhikool endale küll väga kalli spordisaali, mis rajati mõisaaegse ringtalli müüride sisse, kuid staadioni tal ei ole.

Mõnda aega püüdis vald vahetada maid ühe kohaliku ettevõtjaga, et rajada staadion kooli seisukohast vaadates parimasse asukohta, kuid sellest ei saanud kokkuvõttes asja. Nüüd on staadionile leitud uus koht vallale kuuluval territooriumil.

Plaanis on kunstmurukattega jalgpalliväljak, tartaankattega jooksurajad ning sektorid erinevate kergejõustikualadega tegelemiseks. «Kindlasti ei tule see nii uhke staadion kui näiteks August Kitzbergi kooli juures Karksi-Nuias,» selgitas Metsvahi. «See arvestab ikka väikese põhikooli vajadust.»

Esialgse prognoosi kohaselt läheks spordiväljak vallale maksma 800 000 eurot ning see võiks valmida 2019. aasta lõpul või 2020. aasta esimesel poolel. Lähiajal on kavas hakata otsima projekteerijat.

Hiljuti alustasid töömehed Viljandi Pauluse kiriku peatrepi renoveerimist. Valitsuselt saadud 100 000 eurot läheb koguduse vaimuliku Allan Praatsi (esiplaanil) kinnitusel pühakoja teise otsa ehk katusesse. Foto: Elmo Riig/Sakala

100 000 eurot kulub pühakoja katusele vaevata ära

Viljandi Pauluse kogudus paneb valitsuselt saadud 100 000 eurot pühakoja katusesse, mille nukker seisukord on aastaid muret valmistanud.

Koguduse vaimuliku Allan Praatsi kinnitusel on see raha väga suur ja vajalik abi, kuid ajaloolise hoone katuse parandamiseks vajaminevad summad on palju suuremad ning isegi kui 100 000 eurole teist sama palju juurde leida, saab katuse kandekonstruktsioonide restaureerimist üksnes alustada.

Praats märkis, et ta on esitanud muinsuskaitseametile taotluse, millega loodab saada kiriku katuse heaks umbes sama palju toetust, kui tuli valitsuselt. Omalt poolt suudab kogudus pastori sõnul lisada ligi 20 000 eurot.

«See oleks kokku ­­220 000 eurot. Selle eest saaksime praeguste hinnapakkumiste alusel katuse nelitise osa umbes 50 protsendi ulatuses restaureeritud,» arutles Praats. Ta märkis, et lisaks nelitisele vajab renoveerimist vahelagi, kuid see töö jääb esialgu paratamatult ootele.

Pauluse kogudus on kiriku katuse restaureerimisega võimalust mööda tegelnud mitu aastat. Annetuste ja toetuste abil on jõutud niikaugele, et praegu ei lase see enam vett läbi.

Hiljuti saadi muinsuskaitseameti pühakodade programmist tulnud abiraha toel ühele poole tugimüüridel seisva kaheksa torni restaureerimisega. Praegu käib aga peatrepi renoveerimine. Selleks tööks leidis kogudus ise 5000 eurot ning Viljandi linn lisas omalt poolt sama palju juurde. Puudu oleva ligemale 6000 euro kokkusaamiseks korraldatakse novembris koos kultuuriakadeemiaga heategevuskontsert «Üle läve».

Halliste lasteaed saab vanade ahjude asemel maakütte. Foto: Elmo Riig

Halliste lasteaed vahetab välja küttesüsteemi

Mulgi abivallavanema Ene Maateni sõnul saab Halliste lasteaed valitsuse antud 100 000 euro eest ahjude asemel maakütte.

Maaten ütles, et just küttesüsteemi uuendamine on lasteaiale kõige tähtsam, sest praegused ahjud on umbes sama vanad kui vabariik. Tema kirjeldust mööda tuleb ahjusid kütma hakata juba kell neli hommikul, et need laste saabumiseks soojad oleksid. Muidugi tuleb neid kütta ka siis, kui lapsi pole üldse lasteaias. Lisaks sellele on kuumad ahjud ohtlikud, sest nende vastu võib end kõrvetada.

«Ahiküte tuleb kindlasti välja vahetada, sest nüüd on küttesüsteemid, mis on odavamad ja lihtsamad kasutada,» nentis abivallavanem. Ta avaldas lootust, et saadud summa katab selle töö ilusti ära.

Lasteaial on Maateni sõnul mureks ka piirded, sest praegu seal korralikku aeda polegi. Samas selle kohta kindlat otsust veel pole, sest ülejäänud asjad peale uue küttesüsteemi paigaldamise on veel arutamisel.

Maaten ütles, et raha lasteaiale on tulnud erakonna Isamaa kaudu. «Meil on tõepoolest selline riigikogu liige, kes käib külas ja küsib, kuidas meil läheb ja milline on olukord. Ta on meie kitsaskohtadega suhteliselt tuttav.» Maaten saadiku nime ei avaldanud, kuid kinnitas, et riigikogusse läinud on olukorrast teadlikud.

Maateni sõnul tehakse saadud 100 000 euro eest nii palju kui võimalik. Ta tunnistas, et on teisigi väikseid muresid, nagu sisetööd ja soojustamine, kuid suuri plaane ei tehta. «Võib öelda, et meie lasteaed on praegugi valmis. Mõned asjad on vananenud ja mõned vajavad värskendamist, kuid ega nad seepärast kasutuskõlbmatud ole.»

Pilistvere hooldekodus plaanitakse uuendada kanalisatsioonitorustikku. Foto: Elmo Riig

Pilistvere hooldekodu plaanib korda teha kanalisatsiooni

Põhja-Sakala vallas asuv Pilistvere hooldekodu laseb riigi antud 100 000 euro eest parandada kanalisatsioonitorustikku.

Hooldekodu juhataja Elle Leis ütles, et kuulis summa saamisest alles äsja ja selle kasutamine on detailideni veel täpsustamata. «Saime CO2 projektist raha küttesüsteemi uuendamiseks ja energiatõhususe muutmiseks ning meil on võimalik kaks remonti ühitada,» lausus juhataja.

Ta rääkis, et kui põrandad üles võetakse, on näha, millises seisus nõukogude ajast pärinev torustik on. Veel ei oska ta prognoosida, kui palju remont maksma läheb, kuid vee- ja kanalisatsioonitorustiku täielikuks kordategemiseks peaks valitsuse antud summast piisama ja see on kõige olulisem.

Septembri lõpus tegi päästeamet hooldekodule ettekirjutuse, et maja puitseinad ja -laed ei vasta tuleohutusnõuetele ja on ohtlikud. Leis ütles, et maja on elamiskõlblik, aga amortiseerunud ning vajab sanitaarremonti. Valitsuselt saadud rahaga on plaanis ka seinu uuendada, kuid see on torutööde kõrval teisejärguline.

«Selle rahaga tahame hooldekodus elavate vanainimeste elutingimusi parandada,» kinnitas juhataja.

Vallavanem Tõnu Aavasalu sõnul oli valitsuselt raha saamine meeldiv üllatus. «Mina pole midagi pidanud tegema ega vallavanemana neid asju liigutama. Võib-olla mõni inimene tegi selle nimel tööd, seda ma ei oska ütelda.» Ka Aavasalu sõnul pole lõplikult kindel, mis saadud rahaga teha. «Tuleb koos otsustada, mis kõige kriitilisem on.»

Selline spordiväljak valmis mõni aasta tagasi Valgamaal. Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane

Linnavalitsusel pole riigilt tuleva raha kasutamiseks selget plaani

Viljandi linnavalitsus võtab riigi pakutud 150 000 eurot multifunktsionaalse spordiväljaku rajamiseks küll lahkelt vastu, kuid mingit selget plaani, kuhu peaksid sellised väljakud tulema, linnajuhtidel ei ole.

«Kui pakutakse, võtame kindlasti vastu ja tõenäoliselt võiks need spordiväljakud tulla meie põhikoolide juurde,» sõnas linnapea Madis Timpson. Ta selgitas, et linnavalitsusel pole praegu ühtki pooleli olevat multifunktsionaalse spordiväljaku rajamise projekti, mille külge riigilt saadavad 150 000 eurot liita.

Timpsoni andmetel peaks selle raha eest saama vähemalt kolm sellist väljakut ning ta eeldas, et need tuleks rajada põhikoolide juurde.

Koolistaadionide uuendamine on linnal pikaajalises plaanis. Näiteks on järgmisel ja ülejärgmisel aastal selleks tegevuseks linnaeelarvest kavandatud kokku 400 000 eurot.

Paalalinna kooli juures on plaanis panna jalgpalliväljakule kunstmuru ning ehitada selle ümber tartaankattega jooksurajad. Kunagise asfaltkattega korvpalliväljaku kohale võikski aga tulla võrkaiaga ümbritsetud multifunktsionaalne spordiväljak.

Jakobsoni kooli juures oleks samasugusele platsile koht äsja uue asfaltkatte saanud endise korvpalliväljaku kõrval. Sügisel koolistaadioni äärde pandud asfaltväljak sai valmis tänu Keskerakonna kaudu linnale toodud katuserahaga, kuid  20 000 eurost on seni jätkunud vaid platsi asfalteerimiseks ning seal pole isegi korvpallikonstruktsioone.

Kesklinna kooli juurde sooviti multifunktsionaalset spordiväljakut rajada juba paar aastat tagasi, kui see ettepanek lisati linna kaasava eelarve kavasse. See jäi toona tegemata.

Erinevas suuruses multifunktsionaalseid spordiväljakuid pakub mitu ettevõtet. Need aiaga ümbritsetud platsid sobivad erinevate pallimängude harrastamiseks. Mängupinna katteks võib olla tartaan, graniitsõelmed, kunstmuru või mõni muu materjal. Standardvarustusse kuuluvad kaks jalgpalliväravat ja kaks korvpallikonstruktsiooni.