Aasta suurim hõbeaare tuli päevavalgele lahingupaika otsides

Poolsada detektoristi asus Madisepäeva lahingu toimumispaika otsima. Taplustanner jäi leidmata, kuid töö ja vaev said siiski kuhjaga tasutud. Aardeleid on detektoristi jaoks peavõit. Foto: Nele Kangert

Ülemöödunud nädalavahetusel Madisepäeva lahingu toimumiskohta otsinud poolsada detektoristi ei leidnud küll kunagist ­taplustandrit, ent otsingud lõppesid siiski tõelise üllatuspommiga: välja tuli aare, mis oli maapõue sattunud paarsada aastat enne lahingut. See on Eesti tänavune suurim viikingiaegne aardeleid.

Muinsuskaitseameti arheoloogia vaneminspektori Nele Kangerti (pildil) sõnul käidi lahingupaika otsides läbi kolm eri suurusega põldu. «Metallidetektori abil leitud kõige varasema dateeringuga leid on tõenäoliselt XV sajandist pärit ammunooleots, kuid midagi XIII sajandi algusele viitavat ei tulnud päevavalgele ja lahingupaik ise jäi ka leidmata,» rääkis ta.

Kõik olid selle mõttega juba leppinud ning valmistusid otsi kokku tõmbama, kui korraga satuti hõbemüntidele.