Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2018/10/02/11463359t1h2452.jpg)
Ülemöödunud nädalavahetusel Madisepäeva lahingu toimumiskohta otsinud poolsada detektoristi ei leidnud küll kunagist taplustandrit, ent otsingud lõppesid siiski tõelise üllatuspommiga: välja tuli aare, mis oli maapõue sattunud paarsada aastat enne lahingut. See on Eesti tänavune suurim viikingiaegne aardeleid.
Muinsuskaitseameti arheoloogia vaneminspektori Nele Kangerti sõnul käidi lahingupaika otsides läbi kolm eri suurusega põldu. «Metallidetektori abil leitud kõige varasema dateeringuga leid on tõenäoliselt XV sajandist pärit ammunooleots, kuid midagi XIII sajandi algusele viitavat ei tulnud päevavalgele ja lahingupaik ise jäi ka leidmata,» rääkis ta.
/nginx/o/2018/10/02/11463357t1h3d0b.jpg)
Kõik olid selle mõttega juba leppinud ning valmistusid otsi kokku tõmbama, kui korraga satuti hõbemüntidele.
Väga oluline leid
Väljakaevamised mõnekümneruutmeetrisel alal venisid öötundidesse välja. Kokku tuli maapõuest välja ligi 150 münti ja mõned hõbekangi katked, mis dateeriti esialgu XI sajandi esimesse poolde. Nende hulgas oli inglise, saksa ja araabia päritolu münte.
«Väga tore on see, et paljud mündid on üsna hästi säilinud. Tegu on väga olulise leiuga, mis on eriti tähtis infoallikas selle perioodi ja piirkonna uurijatele,» kinnitas Nele Kangert. «Meil ei ole Viljandimaalt viikingiajastu aardeid väga palju teada ning tegelikult on Viljandimaalt ja tervest Lõuna-Eestist viimastel aastatel arheoloogideni jõudnud vähe leide. Nüüd on meil aga terviklik aardeleid viikingiperioodist. See on väga uhke.»
/nginx/o/2018/10/02/11463358t1h85b0.jpg)
Neljapäeval münte esimest korda näinud Eesti ajaloomuusemi numismaatiku Ivar Leimuse hinnangul on täpsemaks dateerimiseks vaja need puhastada ja siis lähemalt uurida, kuid leiu võib paigutada umbes aastasse 1020. Numismaatikule esmapilgul erilisi haruldusi silma ei jäänud ning tema hinnangul on mündileid tollele ajastule tüüpiline.
Sobivad õpikusse
Eelmine sellesse aega kuuluv aare tuli Viljandimaal juhuslikult päevavalgele mõne aasta eest Soomevere küla põllult. See oli mõnevõrra hilisem, XI sajandi lõpust pärinev aare, mille tegid teadusele eriliseks sellesse lisaks müntidele kuulunud hõbeehete fragmendid. Talvel põllul paljaks sulanud kohta uudistama läinud noormees märkas sätendavaid litreid, mis hiljem osutusid osaks hilisviikingiaegsest hõbeaardest.
Möödunudnädalane leid oli kohas, kus varem on leitud viiteid kiviaegsele asustusele ja teada on hilisem matusekoht, kuid vahetus läheduses muinasaegset asulakohta pole leitud.
«Hõbemündid olid kõik laiali küntud, mõned olid üsna fragmentaarsed ja katkised, nii et küllap olid siis omajagu seal ringi loksunud,» nentis Kangert. «Aga oli ka suurepäraselt säilinuid. Koguni nii hästi, et sobivad lausa õpikunäideteks.»
Kangert kinnitas, et detektoristide algatus oli tänuväärne ettevõtmine ning väga harva on nii palju metalliotsijaga mehi koos väljas. Põldudelt koguti ka hunnik vanarauda, mille eest saadi 16 eurot. See summa annetati heategevuseks. Madisepäeva lahingu paiga otsimisele aga ei ole detektoristid käega löödud, uus katse loodetakse teha juba järgmisel aastal.