Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2021/02/11/13624525t1h45eb.jpg)
/nginx/o/2018/10/02/11463319t1h82c2.jpg)
Ühel korralikult sissetöötatud garaažil on oma spetsiifiline hõng, milles on nii õli ja raua kui ajaloo nüansse. Stendile riputatud tööriistad, üksik värelevat valgust heitev kuplita päevavalguslambitoru, lohaka silikaatvuugi külge kinnitunud rohmakad tolmurullid ja pisut pehkinud kanalilauad. Ning ei meetritki ruumi neljarattalisele ratsule.
Just selline on paljude nõukaaegset nooruspõlve mekkinud meeste pelgupaik. Sääraste garaažiusku juurikate ridadesse kuulub ka Viljandi vallavanem Alar Karu. Tema silikaatkarp asub Männimäel kõrvuti kümnete teiste omaaegse garaažikooperatiivi Satelliit liikmete pesakestega.