Garaaž – meeste salajane varjupaik

Viljandi vallavanem Alar Karu kohtub lapsepõlvega. Omatehtud laevukesel on vanust umbes 50 aastat. Foto: Marko Saarm

Ühel korralikult sissetöötatud garaažil on oma spetsiifiline hõng, milles on nii õli ja raua kui ajaloo nüansse. Stendile riputatud tööriistad, üksik värelevat valgust heitev kuplita päevavalguslambitoru, lohaka silikaatvuugi külge kinnitunud rohmakad tolmurullid ja pisut pehkinud kanalilauad. Ning ei meetritki ruumi neljarattalisele ratsule.

Just selline on paljude nõukaaegset nooruspõlve mekkinud meeste pelgupaik. Sääraste garaažiusku juurikate ridadesse kuulub ka Viljandi vallavanem Alar Karu. Tema silikaatkarp asub Männimäel kõrvuti kümnete teiste omaaegse garaažikooperatiivi Satelliit liikmete pesakestega.

Karu on ajakirjanduslikule trefunksile kaasa võtnud oma keskmise poja, kolmeaastase Roberti ning lehvitab reipalt ukseridade vahel ekslevatele külalistele.