«Mööda metsasihti tulles vaatasime esmalt, et koer seisab meie ees. Kui ta külje meie poole keeras, saime aru, et see on hoopis hunt. Rääkisime omavahel valjusti ja lõgistasime püssilukke, aga see teda ei peletanud. Meie vahe oli umbes 15 sammu,» kirjeldas Viru jalaväepataljoni võitleja hommikust kohtumist.
Tellijale
Kohtumine hundiga pani sõdurid võistluse kohtuniku poole pöörduma (10)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sõduriproovil» osalejail oli retkel kaasas ka pakendisse pitseeritud mobiiltelefon hädaolukorras abi kutsumiseks ja kohtumine hundiga oli selle kasutamiseks mõjuv põhjus. Võistluse peakohtunik soovitas võitlejail veelgi rohkem lärmi teha.