/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
/nginx/o/2011/11/21/846836t1h11c5.jpg)
Veterinaar- ja toiduamet tahab analüüsida Viljandis surevaid tuvisid, et teha kindlaks, kas selle taga ei ole mõnd ohtlikku viirust.
Amet kontrollib tuvisid taudi suhtes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laupäevases «Sakalas» ilmunud loo peale Viljandi kesklinna tuvide tavatult suurest suremusest sai toimetus mitu vihjet samasuguse käitumisega lindudest teistes kohtades.
Koordinatsioonivõime kaotanud ja loide tuvisid ning hiljem nende laipu on tähele pandud näiteks Männimäel, Heimtalis ja isegi Tartus ning see viitab, et esialgu kahtlustatud mürgitamise asemel võib tegemist olla tapva viirusega.
Loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristiani sõnul tegi veterinaar- ja toiduamet Viljandimaa veterinaarkeskusele korralduse toimetada laborisse mõni äsja surnud lind, et kontrollida, ega tollele ole saatuslikuks saanud linnugripp või Newcastle’i tõbi.
Ehkki linnugripil on ka inimesele kanduv tüvi, on enamik selle vorme imetajatele ohutud. Newcastle’i tõbi inimestele ei nakka, kuid võib põhjustada kodulindudel toodangu kahanemist ja suremust. 2007. aastal avastati Newcastle’i haigus näiteks Abja Muna farmis, kus seetõttu tuli 5000 lindu hukata.
Täpset tärminit, kui kaua lindude surma põhjuse väljaselgitamine aega võtab, ei osanud Kristian öelda, sest see sõltub sellest, millal mõni lõpnud tuvi laborisse jõuab. Analüüs ise ei tohiks võtta üle ööpäeva.
Kristian tõdes, et mürgitust välja selgitada on palju raskem kui viirust tuvastada, sest kui pole teada, millise ainega tegu, tuleks uurida tervet Mendelejevi tabelit.
Paari viimase nädala jooksul on surnud tuvisid leitud mitmelt poolt Viljandi kesklinnast, kuid kõige enam näib neid olevat Tartu ja Posti tänava vahele jääval Lossi tänava lõigul.