Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/11/21/846830t1h3bf5.jpg)
Eile Tallinnas käinud Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek kiitis eestlaste saavutusi, kuid viitas kogu Euroopa kohal lasuvatele murepilvedele.
«Te olite esimene Balti riik, mis liitus euroalaga, ja olete Euroopas üks lõimunumaid riike,» ütles ta riigikogu ees esinedes. «Olete teistele eeskujuks — mitte ainult demokraatia, vaid ka eduka kõrgtehnoloogilise majanduse poolest. Eesti oli maailmas esimene riik, kus võeti kasutusele e-hääletamine.»
Jerzy Buzek tunnustas Eesti iseseisvuse taastamisele järgnenud kahekümne aasta saavutusi ja kinnitas, et meil on põhjust uhke olla. «Eesti on noorim euroala liige ning majanduslikult väga edukas. Te olete euroalasse toonud uue hingamise.»
Ometi nentis Buzek, et Euroopa Liit on ristteel ning seisab vastamisi tohutu riikliku ja eraisikute võlakriisiga, mille on suuresti põhjustanud majanduse halb juhtimine. Euroopa kriis pole tema sõnutsi pelgalt finants-, vaid ka usalduskriis.
Europarlamendi president avaldas arvamust, et poliitikud peavad praegusest kriisist ülesaamiseks rohkem vaeva nägema. «Tuleb mõelda, kuidas muuta Euroopa Liit tõhusamaks ja võimeliseks probleeme paremini lahendama. Võib-olla tuleks Euroopale sagedamini näidata Eesti eeskuju,» lausus ta.
Buzek tunnustas tööd, mida Eesti valitsus on teinud eelarvete kärpimiseks, ning saavutusi, milleni siin on jõutud tänu vastutustundlikule juhtimisele.
Buzek pidas vajalikuks luua Venemaaga ulatuslikud vastastikusel usaldusel, austusel ja ühistel väärtustel põhinevad suhted ning tunnustas ka Eesti, Leedu ja Läti püüdlusi tihendada koostööd paljudes valdkondades, sealhulgas transpordis, innovatsioonis ja energeetikas.
Eesti peaminister Andrus Ansip ütles eurokriisist rääkides, et lahendus on esmajoones probleemsete liikmesriikide endi kätes ja neile laenu andmine peab olema rangelt tingimuslik.
«Eestile on õppetund selge: peame jätkama ranget eelarvepoliitikat ja hoidma võlakoormuse väikese,» rõhutas Ansip.
Peaminister ütles, et Eesti on huvitatud tugevast eurost ja tugevast Euroopa Liidust ning seetõttu tuleb edasi liikuda üheskoos. «Me ei poolda Euroopa Liidus alaliste blokkide tekkimist, kuid ei välista senisest tõhusamat koostööd mõne sellest huvitatud liikmesriigiga,» sõnas ta.
Ansip oli kriitiline ühise põllumajanduspoliitika rahastamist puudutava ettepaneku suhtes. Euroopa Komisjoni ettepanek sisaldab küll põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamist, kuid väga pikas perspektiivis, 20 aasta jooksul. Praegu erineb liikmesriikide saadavate otsetoetuste tase ligi kuus korda.
Ansipi sõnul on Eesti veendunud, et ühise põllumajanduspoliitika praegune otsetoetuste süsteem ei ole jätkusuutlik ja moonutab Euroopa Liidu sisest konkurentsi. «Me soovime, et toetusi ühtlustataks järgmise perioodi, 2014.—2020. aasta lõpuks 90 protsendini Euroopa Liidu keskmisest,» lisas ta.
Eesti president Toomas Hendrik Ilves ütles Euroopa Parlamendi presidendi Jerzy Buzekiga kohtudes, et Euroopa Liit on hakanud jagunema.
«Euroopa Parlament peaks olema Euroopa Liidu liikmesmaade rahvaesindustele parlamentaarse võimu tugevdamisel eeskujuks. See on eriti tähtis praeguses kriisis, kui meie ühenduse tulevik sõltub suuresti ka sellest, kas erinevate riikide rahvas tunneb, et temaga räägitakse ja teda arvestatakse,» rääkis Ilves.
Ta lisas, et mitmes riigis elatakse üle jõu ja võimaluste ning see puudutab karmilt meid kõiki. «Euroopa ei ole suutnud olla piisavalt euroopalik,» ütles ta. «Euroopa vajab pööret.»
Tema sõnul mõjutab mitme euroala riigi võlakriis kogu Euroopa Liitu ning tundub paratamatu, et ühendus jaguneb kiiremateks ja vastutustundlikumateks ning aeglasemateks ja probleemsemateks riikideks.
«Vastutustundlikkusest ei räägi ma ainult iga riigi enda majandus- ja finantsasjade korraldamise kontekstis, vaid vastutustundlikkus tähendab ka ühist toetust raskustesse vajunud liikmesmaadele,» toonitas riigipea.
«Euroopa Liit peab taastama enda sisemise stabiilsuse ning poliitilise ja majandusliku mõjuvõimu. Seda eesmärki tuleb meil kõigil silmas pidada.»