/nginx/o/2016/02/22/5073361t1h17f4.jpg)
/nginx/o/2018/09/27/11450769t1hb7a6.jpg)
Viljandi linnapea Madis Timpson ja linnavolikogu esimees Helir-Valdor Seeder paigaldasid neljapäeval viimase 12 tähisest, mis märgivad raekoja ümbruse istepinkidel kunagisi linnapeasid.
Linnajuhid tähistasid eelkäijate mälestuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasena sai paika August Maramaa nimetahvel, mis asub koos teiste esimese iseseisvusperioodi linnapeade omadega raekoja ees lipuväljakul. Enne 1918. aastat ametis olnud linnapeade nimedega pingid on raekoja taga roosiaias.
Linnavolikogu esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et Viljandis elanud ja tegutsenud oluliste isikute nimeline jäädvustamine muudab linna ajaloo elavaks ja konkreetsemaks ning on sillaks mineviku ja tänapäeva vahel. «Niimoodi loome järjepidevust ja tugevdame linna vaimu, mis on selle edukaks arenguks väga vajalik,» lausus Seeder.
Praegune Viljandi linnapea Madis Timpson rääkis, et nimelistel pinkidel on ka hariduslik eesmärk, sest võib-olla mõni linlane ei teagi, miks on Viljandis Maramaa puiestee või Varese sild.
Ajaloohuvilise volikogu liikme Heiki Raudla sõnul on tol ajastul linna arengusse suurima panuse andnud linnapead Otto von Engelhardt ja August Maramaa, kes olid mõlemad ametis pikka aega. «1898. aastal oleks Viljandi aga peaaegu saanud Eestis esimeseks linnaks, kus on ametis eestlasest linnapea. Nimelt konkureerisid siis linnapea ametisse sakslane Engelhardt ja eestlane August Aleksander Rosenberg. Alles kolmandas voorus jäi Engelhardt napilt peale. Nii saigi esimeseks eestlasest linnapeaga linnaks Eestis hoopis Valga,» kirjeldas Raudla põnevat seika Viljandi ajaloost.