Ühistranspordisüsteem vajab arendajaid, mitte lammutajaid

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson Foto: Konstantin Sednev

TASUTA ÜHISTRANSPORDI käivitamine tänavu 1. juulist on olnud viimase poolaasta üks kuumemaid teemasid. Enne seda sammu oli see jutuks igal rahvakogunemisel, meediaväljaanded võtsid selle pideva tähelepanu alla ning näis, et igal inimesel on oma seisukoht, kas, kui palju ja kuidas rahvas maakondlikku ühistransporti kasutab.

Kriitikute peamine seisukoht oli, et tegelikult ei kasuta keegi seda transpordiliiki, keegi ei vaja soodsamat sõitu ja sõidu hind ei kuulu inimeste prioriteetide hulka. Sellest ka loogiline tuletus, et kui tasuta sõit viimaks rakendub, ei näe me mingeid kasvunäitajaid.

Esimesed kuud piletita sõitu on läinud linnutiivul ning oleme kätte saanud ka esmase statistika juuli ja augusti kohta.

Maanteeameti statistikast selgub, et võrreldes tänavust juulit eelmise aasta sama ajaga, on sõitjate arv kõigis tasuta ühistranspordiga maakondades kasvanud vähemalt 20 protsenti, välja arvatud Läänemaal, kus ühistranspordi kasutajate arvu kahanemine on peamiselt tingitud haldusreformiga Pärnumaaga liitunud valdade eemaldumisest. Mõnes piirkonnas on aga kasvuks koguni enam kui 50 protsenti.

Ka augustis jätkas sõitjate hulk kasvamist, kasv oli keskeltläbi 33 protsenti. Suurimat arengut on näidanud Ida-Virumaa, kus tehtud sõitude arv kasvas juulis 92 ning augustis 71 protsenti, kuid väga suure hüppe on teinud ka näiteks Jõgevamaa ja Viljandimaa. Kusjuures augustis kasvas sõitjate arv juba kõigis maakondades. Sealjuures ka neis neljas piirkonnas, kes rakendasid piletita sõidu vaid osaliselt.

MEIE EESMÄRK on kindlasti ühistranspordisüsteemi veelgi edasi arendada, mitte seisu halvemaks muuta ja algatusi tagasi pöörata. Just viimati mainitut taotleb aga Reformierakond, mille esimees Kaja Kallas sõnas hiljutises intervjuus, et tasuta ühistransport on mõttetu raharaiskamine ning nemad lõpetaksid selle projekti ära.

ARVUD VAIDLEVAD Kallasele vastu. Tasuta ühistranspordi esimesed kuud on tõestanud, et sõidu hind on inimestele väga suure tähtsusega ja on küllaga neid, kes maalt tasuta bussiga tööle käies võidavad 13. kuupalga.

Inimeste liikumisvõimalused kasvavad, kaugemal tööl käijad ei pea tegema suuri kulutusi transpordile ning ka eakamate ja laste mobiilsus suureneb. Ma saan aru, et tegemist ei ole tavapärase reformierakondliku lubadusega, mis teeks kingitusi vaid kõige jõukamatele, kuid tasuta ühistransport on kindlasti vajalik, mitte mõttetu.

Reformierakonnale meeldib jääda kinni sõnapaari «tasuta ühistransport» ja seetõttu ei süvene ta töösse, mis on piletita sõidule lisaks tehtud. Tasuta sõidu kõrval oleme selgelt tähelepanu pööranud ka liinivõrgu ja graafikute parandamisele.

Liinivõrgu tihendamiseks on valitsus tänavu ette näinud 3,3 miljonit eurot. Seega kokku lisandub enam kui kolm miljonit uut liinikilomeetrit. Need lisavahendid liinide tihendamiseks on sel aastal samas mahus kui viimase 14 aasta jooksul kokku.

Lisaks arendame nõudepõhist ühistransporti, et sõita oleks võimalik ka inimestel, kes elavad väga hõredalt asustatud paikades. Ühistranspordisüsteemi arendamine on pidev töö ja ühendusi saab muuta veelgi paremaks, kuid see on ennekõike kohalike ühistranspordikeskuste töö ning ma usaldan nende eksperte, kes selle küsimusega iga päev tegelevad.

SELGUB, ET SUUREM aktiivsus maakonnaliinidel pole Elroni andmetel kaasa toonud ka reisirongide kasutamise vähenemist, mida kriitikud samuti ennustasid. Juulis 2017 tehti rongidega 571 163 ja tänavu juulis 611 125 sõitu, nii et tegemist oli hoopis seitsmeprotsendilise kasvuga. Võimalik, et tasuta maakonnatransport hoopis soodustas ligipääsu rongidele.

Ka rongid ei tundu Reformierakonnal heas kirjas olevat, sest Kaja Kallas lubas juba mainitud intervjuus ka reisirongide dotatsioone vähendada. Tundub, et Kallas soovib kõike keerata tagasi, selle asemel, et minna edasi.

Reformierakonnal oli aastaid aega maakondliku bussivõrgu ja ühistranspordisüsteemi arendamiseks, paraku ta seda ei teinud. Ühistranspordi ignoreerimine tõi kaasa trendi, et sõitjate hulk aasta-aastalt langes, millele omakorda reageeriti liinide hõrendamisega. Alles tänavu näeme negatiivse trendi pöördumist sõitjate arvu kasvule.

Süsteemi lammutamine ja tagasipöörde tegemine oleks kahtlemata tagurlik käik, mida Keskerakond kindlasti teha ei luba.