/nginx/o/2016/02/22/5073361t1h17f4.jpg)
/nginx/o/2018/09/26/11448068t1h1b7a.jpg)
Täna avaldatud tervise arengu instituudi (TAI) statistikast selgub, et ligi kolmandikul vastsündinutest diagnoositi mullu juba sünnitusmajas mõni haigus.
Ligi kolmandik Eesti lapsi sünnib haigena
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu varemgi diagnoositi mullu enim neid terviseprobleeme, mida klassifitseeritakse muude vastsündinute haiguste alla. Järgnesid lühiaegse raseduse ja väikese sünnikaaluga seotud haigusseisundid ning kaasasündinud väärarengud, deformatsioonid ja kromosoomianomaaliad.
Kui vaadata surma põhjuste registri andmeid, siis 2017. aastal oli surnultsünde kokku 45, peamiseks põhjuseks emakasisene hüpoksia ehk hapnikuvaegus. Viimastel aastatel on surnultsündide arv aga oluliselt vähenenud: võrreldes kümne aasta taguse ajaga on neid kolmandiku võrra vähem.
Meditsiinilise sünniregistri andmetel registreeriti Eestis 2017. aastal 13 630 elussündi. Neist haigusega sündis 3843 last ehk ligi kolmandik. Võrreldes 2016. aastaga sündis haigeid lapsi küll ühe protsendi võrra vähem, kuid samas vähenes elussündide arv 2,7 protsenti.
Aasta-aastalt suureneb nii haigete vastsündinute kui ka haiguste arv 1000 elusünni kohta. 2017. aastal diagnoositi 1000 lapse kohta 282-l mõni haigus. Keskmiselt diagnoositakse ühel haigel vastsündinul kaks haigust.