Jooksu- ja jahihooaeg ajab hirvlased liikvele  

Alanud on hirvlaste jooksu- ja jahihooaeg ning seetõttu tasub liiklejatel olla metsavahelistel maanteedel eriti tähelepanelik. Foto: Elmo Riig

Eesti loomakaitse selts ja jahimeeste selts kutsuvad inimesi üles olema tähelepanelikud ja arvestama metsloomadega. Alanud on hirvlaste jooksu- ja jahihooaeg.

Eesti jahimeeste seltsi (EJS) tegevjuhi Tõnis Kortsu selgitust mööda on põtradel ja punahirvedel jooksuaeg ja seetõttu võivad nad sõiduteele sattuda tavapärasest sagedamini. Liiklejatel tasub sellega arvestada ja jälgida oma sõidukiirust. Eriti ettevaatlik tuleks olla metsavahelistel ja halva nähtavusega teedel.

«1. oktoobril algab ajujaht ning metsloomade liikuvus suureneb eriti nädalavahetustel, mistõttu palume liiklejatel olla ettevaatlikud,» lisas Tõnis Korts.

Eesti loomakaitse seltsi juhatuse liikme Geit Karurahu sõnul on metsloomade käitumine ettearvamatu ja nende reaktsioonid ei pruugi meile olla loogilised. «Metsloomad ei saa aru sõiduteede loogikast ja reeglitest. Teed on tekkinud nende koju ja nende radadele. Samuti ei mõista nad mõõta autode sõidukiirust, sest nende jaoks on tegu ebaloogilise nähtusega,» arutles ta saadetud  pressiteates ning lisas, et metsavaheteedel liigeldes tasub olla senisest veelgi tähelepanelikum ja arvestada ulukite eest hoiatavate märkidega. «Kindlasti ei tohi metslooma nähes lasta signaali, see võib looma ehmatada ja põhjustada ohtliku olukorra. Ulukit märgates tasub võtta hoog maha või sujuvalt pidurdada. Looma teelt või tee äärest äraajamiseks võib hämaral ajal vilgutada tulesid,» lisas Karurahu.

Küttimismahud lepitakse kokku maakondlikes jahindusnõukogudes, kus on esindatud riik, maaomanikud ja jahimehed. Põtru tohib jahtida 15. detsembrini, hirvi jaanuari lõpuni ja metssigu jahikoeraga 31. märtsini. Jooksuaeg kestab hirvlastel augusti algusest oktoobri alguseni.

Viis  nõuannet ohutuks liiklemiseks

• Ole eriti tähelepanelik päikesetõusu ja -loojangu eel, mil metsloomad on loomupäraselt aktiivsemad. Ettevaatlik tuleks olla nädalavahetusel piirkondades, kus võidakse jahti pidada. Paljudes jahiseltsides on kasutusel märk "Ettevaatust, jaht!", mis annab inimestele jahist märku.
• Liiklusvahendiga metsapiirkonnas liigeldes tasub sõita sellise kiirusega, et looma teele ilmudes saaks sõiduki kiirust turvaliselt vähendada või peatuda. Kui ulukid ületavad teed, siis sõidukijuhil tuleks peatudes lülitada sisse ohutuled, et anda märku kaasliiklejatele.
• Uuesti tasub liikuma hakata alles siis, kui metsloom on pärast tee ületamist taas metsa sisenenud. Metsloom võib käituda ettearvamatult ja tuldud teed tagasi minna. Samuti tuleb alati arvestada, et ta ei pruugi olla üksi ja mõne aja pärast võib ilmuda teine või kolmas.
• Kui kokkupõrge on toimunud, tuleb helistada keskkonnainfo lühinumbril 1313, kes juhtumiga edasi tegeleb.
• Ajujahi kütiliini (reas seisvad jahimehed) ei paigutata aktiivselt kasutatavatele teedele. Metsas liikudes ja kütiliini kohates tuleks esimesel võimalusel vaikselt eemalduda.