Aimla külas kukkus teadmata päritolu toru taevast läbi katuse elutuppa

Aimlas oma elumaja renoveeriv Aldo Kase osutab katuse kõrgemale osale, milles on taevast sadanud toru tõttu auk. Maja on kindlustamata ja nüüd otsib Kase inimest, kes aitaks tal katusele paiga peale panna. Foto: Marko Saarm

Viljandi vallas Aimla külas elav pensioniealine mees avastas, et tema maja kaks aastat tagasi pandud katusest jookseb vihmavesi teise korruse tuppa. Lähemal uurimisel leidis ta toanurgast poole meetri pikkuse metallhülsi, mis oli tunginud läbi plekk-katuse, soojustuse ja toalae.

"Toanurgast leidsin," meenutas Aldo Kase nädalatagust avastust. Ta kutsus kohale politseinikud, kes omakorda kutsusid kohale eridemineerijad, aga juhtunu põhjust ei osanud kohapeal keegi seletada. "Nad võtsid toru kaasa ja lubasid mind teavitada, kui selgeks saavad, mis see on, aga seni pole keegi mulle midagi öelnud," nentis Kase.

Kust toru tuli?

Millal toru läbi katuse sisse sadas, pole teada. Teise korruse tube kasutatakse panipaigana ning tihti elanikel sinna asja pole. Eelmisel laupäeval juhtus peremees teisele korrusele ja märkas tilkuvat lage. Kui algul arvas ta, et asi on kahe aasta vanuse plekk-katuse kehvas paigaldamises, siis lähemal uurimisel avastas ta, et laes ja katuses on auk. Toanurgast avastas ta aga ühest otsast suletud ja teisest avatud poolemeetrise metalltoru.

Sellise toru leidsid politseinikud ja demineerijad maja teiselt korruselt. Toru oli purustanud katuse, roovi ja toalae. Foto: Politsei

"Kui sellega oleks pihta saanud, siis oleks kõik olnud," sõnas Kase.

Et üks metalltoru suudaks purustada plekk-katuse, toalae ja kõik selle, mis sinna vahele jääb, pidi selle hoog taevast kukkudes olema väga suur. Kuidas aga hülss üldse taevasse sai, ei oska praegu keegi seletada.

Aldo Kase mõte läks korra ka hispaanlaste hävituslennukilt kaduma läinud raketile, aga pole ühtegi viidet, mis seoks toru ja kadunuks jäänud raketti, ning sellisele seosele ei viita ka politsei ja päästeamet.

Sellise augu tekitas toru kaks aastat tagasi vahetatud katusesse. Foto: Marko Saarm

Lõuna-Eesti pommigrupi juhataja Indrek Tõnsoni sõnul oli see suure tõenäosusega signaalraketi osa, sest torus oli põlenud püroaine jääke.

Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik lausus, et seda, millega täpselt tegu oli ning kuidas toru sinna sattus, ei oska demineerijad ütelda ning seda nemad ka ei uuri. "Demineerijate esmane ülesanne on tuvastada lõhkeainete ja -kehadega seotud ohte ning need kõrvaldada," lisas ta.

Politsei pressiesindaja Kerly Virk ütles, et politsei püüab koguda infot, kust ja kuidas võis selline signaalraketi osa läbi katuse tuppa sattuda. "Esiti näis politseile, et tegu polnud ilmselt tahtlik ja menetlust pole tarvis läbi viia. Küll püüame saada infot, mis selgitaks, kust ja kuidas selline signaalraketi osa sinna vōis sattuda," lisas ta.

Ilutulestik ei ole

Osaühingu Hansa Ilutulestikud juhataja Kalle Tüüri hinnangul ei pärine leitud hülss ilutulestiku- ja tänapäevaste signaalrakettide maailmast. "Signaalraketi sisu on väike tablett, mis õhus ära põleb," selgitas ta.

Tüüri sõnul ei pakendata signaal- ja ilutulestikurakette sellise hülsi sisse ning kindlasti ei lenda sellised torud niimoodi ringi, et võiksid läbistada katust ja lage.

Samas ei välistanud Tüür, et tegu võib olla mõne nõukogudeaegse militaarse signaalvahendi kestaga.

Sellise toru leidsid politseinikud ja demineerijad maja teiselt korruselt. Toru oli purustanud katuse, roovi ja toalae. Foto: Politsei

Viimane teadaolev juhtum, kus Eesti kohal taevast metallitükke alla sadas, juhtus 5. septembril, mil ERR-i andmetel kukkus Otepää lähedale Käärikule tükke British Airwaysi lennukist, mis oli teel Londonist Shanghaisse. Lennul 161 tekkis Eesti õhuruumis paremas pardas mootoritõrge. Õnnetus lõppes õnnelikult, sest viga ei saanud ükski lennukis või maapinnal viibiv inimene.