Eesti eurosaadikud kui liitlaste hävitajad

Jaak Madison

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

EUROOPA LIIT on kriisis, mille on põhjustanud liidu täidesaatev võim ehk Euroopa Komisjon ise.

Euroopa Komisjonile ja Euroopa Parlamendile meeldib unistus föderaalsest liidust, kus eri valdkonnad on allutatud ühtsetele reeglitele ja seadustele. Kõrvalekaldumist ega iseotsustamist ei sallita. Föderalistide arvates pole neile kohta. Riikide suveräänsus on midagi kohutavat, sest rikub ammu ihaletud plaani. Kes kõrvale kaldub ja ise mõtleb, seda karistame.

Sellise suhtumise tulemusena on meil üks lahkunu ja seda heas mõttes: Suurbritannia. Talle on olnud teisejärguline hirmujutt kaosest majanduses või kuludest, mis kaasnevad Euroopa Liidust lahkumisega. Primaarne oli nii referendumil kui on praegu lahkumisläbirääkimistel iseseisvus ehk teha poliitikat, mis lähtub eelkõige briti rahva huvidest ja eesmärkidest, mitte umbmäärase Euroopa Liidu tahtest.

Kahjuks pole Euroopa Komisjon aru saanud ega hakkagi aru saama neist põhjustest, miks miljonid inimesed otsustasid hääletada Brexiti poolt. Seda tõestas ehedalt oma iga-aastases kõnes Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Ta ei suutnud kordagi teha enesekriitikat ega tuua välja vigu, mille tagajärjel on liit suures lõhes.

MÕISTMATA NEID vigu, mindi nüüd karistusoperatsioonile Ungari vastu, kes on olnud Euroopa Liidu peavoolu suhtes iseseisev.

Ungari on keeldunud allumast ühtse migratsioonipoliitika survele. Ta on tagasi lükanud nõuded teha ümber oma riigisisesed reformid. Ungarlased on korduvalt rõhutanud oma toetust Euroopale kui kristlikule kultuuriruumile, kus pole kohta laieneval islamil või võõrkultuuridel. See pole aga vastuvõetav seisukoht Euroopa liberaalsele peavoolule.

Ungari on olnud meile pikaaegne ja ustav liitlane. Ta on meie liitlane NATO liikmena ehk potentsiaalse konflikti korral on ka tema see, kes meid toetab. Näiteks saatis Ungari möödunud suvel Eestisse kolmeks kuuks kompaniisuuruse üksuse, kes harjutas ühistegevust meie 2. jalaväebrigaadiga. See oli osa Visegrádi riikide ehk Ungari, Poola, Tšehhi ja Slovakkia ühisest tegutsemisest NATO idatiival, et piirkonda tugevdada.

Meid seob ajalooline traagika, kui silmas pidada okupeerimisi. Ühiselt tunnetatakse Venemaa vaenulikku tegevust. Ungari on väga soojades suhetes Poolaga, kes omakorda teab Venemaa ohu reaalsust paremini kui ükski riik Lääne-Euroopas.

MIDA TEEME aga meie? Mida teevad meie saadikud Euroopa Parlamendis?

Ilmselgelt ei teosta nad poliitikat, mis lähtub Eesti riiklikest ja rahvuslikest huvidest. Seda on nad tõestanud oma tegudega ehk hääletamisega parlamendis. Nad teevad Euroopa Liidu huvides poliitikat, mis liigagi tihti on karjuvas vastuolus sellega, mida vajab Eesti.

Meil on tarvis liitlasi, kellega meid seovad ajalooline, kultuuriline, geopoliitiline, strateegiline ja ka pragmaatiline paratamatus. Need on just nimelt Ungari ja Poola, meie regiooni suurimad jõud!

Euroopa Parlament otsustas aga läbi suruda resolutsiooni, millega on nüüd võimalus karistada Ungarit, sest ta on olnud allumatu föderalismile. Mis veel hullem: viis saadikut kuuest, kes on valitud Eestist, aitasid sellele kaasa! Tunne Kelam (Isamaa), Yana Toom (Keskerakond), Urmas Paet (Reformierakond), Indrek Tarand (nüüd sotsiaaldemokraat) ja Ivari Padar (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) olid kõik koos ühel meelel hääletamas Ungari ehk meie liitlase vastu. Ainus mees, kel oli julgust säilitada Eesti au Ungari ees, oli Igor Gräzin. Kõik ülejäänud käitusid allaheitlikult ja pugejalikult, sest nii saab ju rohkem meeldida Euroopa «suurtele», sakslastele ja prantslastele.

Tuleb mainida, et Ungari karistamist käsitleva raporti autor oli Hollandi vasakäärmuslik poliitik Judith Sargentini, kes kuulub Indrek Tarandiga samasse poliitilisse rühma ehk roheliste ridadesse. Too seltskond on Euroopas tuntud kui vasakäärmuslike sugemetega liberaalne moodustis.

Kui meie saadikute antipaatia oli tõesti nii suur, siis vähemalt meie au hoidmiseks liitlaste ees oleks võinud jätta lihtsalt hääletamata. Kahjuks nad ei kasutanud seda võimalust.

UNGARI ON tekitanud Euroopa Komisjonis viha põhiliselt ühe küsimuse, migratsioonipoliitikaga. Ungari on keeldunud vastu võtmast migrante islamiriikidest, kuigi Euroopa Komisjon on kehtestanud «vabatahtlikud» kvoodid. Nendega nõustus ka Eesti, «vabatahtlikult». Kuid Ungari ütles, et ei, migratsioonipoliitika on tema enda otsustada. Selle asemel investeeris ta hoopis üle miljardi euro oma välispiiride ehk Euroopa Liidu välispiiride kaitseks, mis on otseselt seotud meie kõigi julgeolekuga.

Tänavu kevadel otsustas Euroopa Kohus, et jutuksolevad kvoodid on kõigile kohustuslikud. Seega Ungari rikub Euroopa Komisjoni käsku. Nüüd andsid meie saadikud Brüsselis heakskiidu Ungari karistamisele, sest too keeldub loovutamast iseseisvat migratsioonipoliitikat Euroopa Liidu kesksele võimule.

Tuleb märkida, et kõnealusel hääletusel näitas Ungarile peaaegu kollektiivselt tugevat toetust üles Euroopa Parlamendi konservatiivide fraktsioon ehk rühm, kuhu kuuluvad Briti konservatiivid ja Poola esindajad. Lisaks toetasid Ungarit teised parempoolsed jõud, näiteks Põlissoomlaste esimees Jussi Halla-aho ja Austria Vabaduspartei esindajad. Üks viimati mainitutest, austerlane Georg Mayer käis ülemöödunud aastal ka meie kongressil.

MA TAHAN paluda vabandust. Paluda vabandust Ungarilt, keda pole vajalikul määral toetanud meie esindajad Euroopa Parlamendis. Keda pole toetatud ka meie välisministeeriumist. Ungari võib arvestada, et Eesti rahva seas ollakse tema üle uhked.

Tagasi üles