Tartus muserdatud põie teekond Viljandisse Õiglaste maale

Andrus Kivirähk on loomadele oma teostes palju ruumi pühendanud. Fotol on kirjanik koos koer Robiniga. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Ühel ajal jutukogu ja näidendivalikuga välja tulnud Andrus Kivirähk on mõlemas žanris endiselt suurepärane. Vormid leidlikud, reaalsus mõnusas nihkes, musta huumori vahelt vastu vaatamas inimeseks olemise tuuma värelus.

Jutukogu «Millest kõneleb vana taksojuht kuupaistel» pakub tosin novelli ja monoloogi. Eks need ole tegelikult kõik varem ilmunud, aga kuidagi tüütu on eri žurnaale lapata. Parem ikka, kui lood on ühtede kaante vahel koos.

Novell on praegu pisut nagu alahinnatud žanr. Või samas, kuidas võtta. Kui juba idee juhtub pähe turgatama, katsutakse seda edasi mudida ja venitada vähemasti lühiromaani mõõtu. Sageli muidugi täiesti asjata. Nii nagu muusik ei pea iga hinna eest välja andma kümne palaga täismõõdus albumit, nii ei pea ka kirjanik ühe idee otsas ratsutama, kuni sellest on välja väänatud kõik, mis annab, ja enamgi veel. Kivirähk seda õnneks ei tee.