/nginx/o/2018/09/17/11425072t1hd0b4.jpg)
Sallid silmile seotud, astuvad noored kätest kinni hoides ja üksteist usaldades helide poole, kuni viimaks jõuavad tillukesse hoovi, kus vihiseb tuul, pühib luud, kolksatab postkastikaas, klopitakse vaipa, tõstetakse pudeleid ...
Helide virvarr on linnaelu igapäevane taust. Kultuuriakadeemia tudengite performance’ite päev tõmbas neile tähelepanu. Lühietendusi anti laupäeval kümnes kohas üle linna.
Algust tehti Paala järve mänguväljakul, kulgeti mööda linnatänavaid, põigati tualettruumi ning lõpetati Kirsimäe kiigel ja Villu keldris.
Kultuurikorralduse teise kursuse tudeng Liisa Lotta Tomp kandis oma osa ette tualettruumis, kuhu kolme kaupa inimesi juurde lasti, hambaid pestes.
Liisa Lotta Tomp pidas performance’i ettevalmistamist põnevaks tööks ja hindas seejuures kõrgelt asjaolu, et eri alade tudengid on ühte ruumi justkui kokku sunnitud ning neil tuleb ühiselt asuda ülesannet lahendama. See on hea võimalus õppida tundma teistes osakondades õppivaid noori.
/nginx/o/2018/09/17/11425073t1h6d24.jpg)
Viljandisse puhkama tulnud Rae kultuurikeskuse juhataja Toomas Aru leidis, et noorte koolitöid võib nimetada linnamanipulatsiooniks. Tal oli vaid kahju, et need leidsid aset laupäeval. «Reedel oleks see kogukonda kindlasti rohkem mõjutanud, laupäeva hommikul on suurem osa linlasi veel kodus.»
Performance’i kursuse juhendaja Erik Alalooga nentis pärast viimase etenduse lõppu Villu keldri juures, et päeva võib õnnestunuks pidada.
«Tudengitel olid kindlad ülesanded ja nad tulid hästi toime. Tegutseti väga analüütiliselt ja see, mis välja tuli, kannatab isegi kriitikat,» lausus juhendaja.
Performance’i kursus on tudengeile väga oluline, sest õpetab, kuidas nüüdisaegne teater end lahti rullib.
«Eestis saab veel valdavalt näha niinimetatud vana teatrit, kus võetakse näidendi tekst ja hakatakse seda lavastama. Mujal maailmas on aga juba väga palju uudset ning performance’ikunst annab ideid, kuidas seda teha,» rääkis Alalooga.