Viljandimaal ootab kuuli 340 metssiga

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Metssea põrsas.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Keskkonnaamet kinnitas sel kuul sigade Aafrika katku ohjamiseks metssigade kohustuslikud küttimismahud maakondades, kus jahindusnõukogud ei jõudnud mahu osas kokkuleppele või määrasid keskkonnaagentuuri etteantud mahust väiksema limiidi.

Seakatku looduses hääbumiseks on vajalik langetada 2019. aasta veebruari lõpuks metssigade asustustihedus tasemele üks isend 1000 hektari kohta igas jahipiirkonnas, seisab keskkonnaameti veebilehel. Selle eesmärgi täitmiseks tuleb metssigu küttida vähemalt keskkonnaagentuuri ette antud mahus, mis numbrites väljendatuna on 5570 isendit.

Keskkonnaamet määras kohustuslikud küttimismahud Hiiu, Ida-Viru, Järva, Lääne-Viru, Saare, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondades. Suurimad küttimiskohustused on Hiiu, Saare ja Ida-Viru maakondades, kus tuleb küttida vastavalt 1400, 900 ja 350 metssiga.

Viljandimaal tuleb küttida 340 metssiga.

Seal, kus seakatku mõjul on metssea arvukus vähenenud juba alla ühe isendi 1000 hektari jahimaa kohta, tuleb jätkata küttimist vähemalt juurdekasvu ulatuses ning hoida arvukus järgnevatel aastatel tasemel kuni üks isend 1000 hektari jahimaa kohta.

Märtsiga alanud uuel jahihooajal on seni kütitud umbes 15 protsenti metssigade küttimismahust ehk 810 isendit. Poegimisaja tõttu kütitakse metssigu kevadel ja suvel. Ajujahi hooaja saabudes ja ilmade külmenedes loomade küttimisintensiivsus suureneb.

Möödunud jahiaastal kütiti Eestis kokku 7584 metssiga. Lisaks kütitud isenditele läksid küttimiskohustuse täitmisel arvesse ka kõik jahimaalt leitud surnud või hukatud katkukahtlusega isendid, nii et metssea asurkond vähenes möödunud jahiaasta jooksul 7869 isendi võrra ning sellega võis üleriigilise küttimiskohustuse, 7557 isendit, täidetuks lugeda.

«Tunnustame kõiki jahimehi, kes on seakatku leviku olukorras näidanud üles head koostööd ning valmidust hoida metssigade arvukus kontrolli all,» lausus keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Tagasi üles