Jänesed, veekeskus või olematu maatükk – mis hävitas Viljandi juubelitammiku plaani?

Ligi 70 Viljandi gümnaasiumi endiste õpilaste kasvatatud tamme sajast kasvavad praegu Põhja-Sakala vallas ühe endise õpilase vanemate kodu juures. Niiskemal maal kasvanud puud on kohati peaaegu kahe meetri kõrgused ning kuivemas kohas kasvanud peaaegu poole lühemad.

FOTO: Marko Saarm

Saja puuga Eesti juubelitammikut Viljandisse ei tulnud ning gümnasistide sajale tammele otsib linnavalitsus kohta naabervaldadest. Ometi oli linnavalitsusel ja riigikantseleil kolm ja pool aastat tagasi kindel plaan tammesalu Viljandisse istutada.

Üsna keeruline on tagantjärele mõista, miks tammik rajamata jäi. Põhjuse võib otsida jänestest, kesklinna kavandatud veekeskusest ja tammesalule mõeldud kinnistu olematuks muutumisest.

Alguses oli leping

Alguses oli ühiste kavatsuste leping, mille sõlmisid 2015. aasta detsembris Viljandi linnapea Ando Kiviberg ning riigikantselei esindajana Eesti 100. juubeliaasta korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa. Selles lühikeses dokumendis määrati kindlaks peamine: saja puuga tammesalu tuleb Männimäele, Viljandi lapsed kasvatavad tõrudest istikud, 2018. aasta juuniks on puud istutatud ning riigikantselei korraldab pargi piduliku avamise. Edasi hoolitseb pargi eest linn, kuni viimane tamm on langenud.

Viljandi linna ja Riigikantselei vahel sõlmitud kokkulepe.

FOTO: Kuvatõmmis

Dokumendis on kirjas ka tammesalule mõeldud kinnistu katastritunnus ja sellest sai alguse esimene segadus. Niisuguse numbrikombinatsiooniga kinnistut pole praegu ei Viljandis ega mujal Eestis. Ometi seisis 2016. aasta jaanuaris toonane linna haljastusarhitekt Ursula Mikkor Sakala fotograafi objektiivi ees Männimäel kunagise Eliise kaubamaja läheduses ja osutas tühjale platsile, kuhu tammesalu pidi tulema.

Keegi ei lükanud seda plaani ümber 2017. aasta kevadeni, kui linnajuhid tahtsid olude sunnil hakata Viljandi Tarbijate Ühistuga (VTÜ) veekeskuse rajamiseks maid vahetama. Maa-amet, kes pidi tehingule heakskiidu andma, uuris toona, et kui vahetus on tõepoolest plaanis, mis saab siis tammesalust. Ando Kiviberg vastas ametile, et tammikuga on kõik endiselt hästi, ning selgitas hiljem Sakalale, et tammesalu polegi kunagi kavandatud rajada. Plaan oli hoopis istutada allee või puuderivi seni veel väljaehitamata Männimäe tee alale. Seda tehtavat nii, et ruumi jääb ka tänava tegemiseks, kui selline otsus peaks kunagi sündima.

Sellest Männimäel asuvast platsist sai tammiku mõte alguse. Kui 2016. aastal jäi linnavalitsusest tulnud jutust mulje, et sinna sada tamme mahuvadki, siis aasta hiljem räägiti juba nende istutamisest pika rivina kuni Reinu teeni. Nüüd on seegi mõte maha maetud.

FOTO: Marko Saarm

Teisipäeval Sakalaga vesteldes nentis Kiviberg, et neid sündmusi on enam kui aastase pausi järel üsna keeruline meenutada, sest vajalikke dokumente tal enam pole. Ekslinnapea mäletamist mööda oli tõepoolest juttu tammede istutamisest Männimäe tee alale ning maade vahetamine tammikut ohtu ei seadnud. Miks aga on riigikantseleiga sõlmitud lepingusse kirjutatud olematu katastrinumber, ei osanud Kiviberg seletada.

Viljandi linnavalitsuse maakorralduse spetsialisti Urmas Parre seletusel oli 2015. aastal lepingusse kirja pandud numbriga kinnistu täiesti olemas ja see oli kogu kavandatava Männimäe tee territoorium Reinu teest Riia maanteeni välja. Veekeskuse tarbeks algatatud maadevahetus sundis linnavalitsust seal kandis kinnistuid lahutama ning sellega on seletatav ka pargiks kavandatud maatüki kadumine maa-ameti kaardilt.

Viljandi peaarhitekt Olav Remmelkoor polnud sel ajal, kui linn tammikuplaani riigikantseleiga kokku leppis, veel ametis. Hilisemate arutelude juures on ta olnud ning nõustus Kivibergi arvamusega, et veekeskuse rajamiseks kavandatud vahetus ei olnud tammesalu idee unarusse jäämise põhjus. «Tõenäoliselt ei oleks maadevahetus tammesid seganud,» arvas ta.

Peaarhitekti meelest tuleb ettevõtmise soikujäämise põhjust otsida puudest endist. «Tamm on linna jaoks väga halb puuliik ja neid on tõesti väga palju,» hindas ta saja puuga pargi ideed. «Nad võtavad enda alla väga suure välja ning nendega kaasneb väga suur hoolduskulu. Ka ümberkaudsete majade elanike jaoks.» Remmelkoore sõnul sobivad linna üksikud tammed, kuid mitte suured pargid.

Maadevahetus venib

Kui eelmise aasta 5. oktoobril leppisid toonane linnapea ja Viljandi Tarbijate Ühistu (VTÜ) esindaja notari juures kokku, et linna ja VTÜ maadevahetus saab teoks hiljemalt tänavu 5. oktoobril, siis nüüd kavatseb volikogu tähtaega pikendada.
Vahepealse aasta jooksul on jõutud arusaamisele, et enne kinnistute vahetamist tuleks kinnitada detailplaneeringud, kuid nende koostamine alles käib. Volikogule esitatud tehingu pikendamise eelnõus on kirjas, et nii VTÜ kui linnavalitsus on tehingu edasilükkamisega nõus ning maadevahetusega endiselt päri.
Linn tahab saada VTÜ-lt kaubamaja ja spordihoone taga asuvat maatükki, kuhu on plaanis rajada parkla. Vastu pakub linn maatükki Riia maantee ja Puidu tänava ristmiku ääres ning pisikest maalappi Paalalinnas Maksimarketi juures. Kui maadevahetusega algust tehti, kavandasid Viljandi linn ja vald praegusele VTÜ maale veekeskust. 

Millal plaan luhtus?

Millal ja miks Männimäele tammiku rajamise plaan vett vedama läks, ei oska seletada eelmine ega praegune linnapea. Ando Kivibergi mäletamist mööda oli saja tamme istutamise mõte jõus veel aasta tagasi, kui tema raekojast lahkus. Nüüdse linnapea Madis Timpsoni andmetel oli see päevakorrast maas aga veel enne, kui tema ametisse valiti.

Kivibergi sõnul teab tammiku plaani luhtamineku põhjust kõige paremini Viljandi huvikooli loodusringi õpetaja Peep Tobreluts. Sellega viitas ekslinnapea tegelikult jänestele, kes eelmisel talvel Viiratsi lähedale ajutiselt istutatud sadakond tammekest ära sõid.

Tobreluts kirjutas tänavu aprillis Sakalas, et ta käis huvikooli laste tõrudest kasvatatud istikuid vaatamas ning selgus, et põld oli hästi väetatud: jänesed olid pabulad maha poetanud ja enne seda puud peaaegu maapinnani ära püganud.

Näljastest jänestest hoolimata pole Viljandi aga tammeistikutest ilma, sest samamoodi nagu huvikooli lapsed, kasvatasid tõrudest tammed ka linna gümnaasiumi õpilased. Need kasvavad enamikus Suure-Jaani lähistel ühe endise õpilase vanemate koduaias ning ootavad seal ümberistutamist.

Gümnaasiumi direktori Ülle Matsini selgitust mööda oli linnal ja koolil enne tõrude istutamist kokkulepe, et linn leiab gümnaasiumi tammedele koha. Kindlast paigast pole Matsini teada juttu olnud. «Meie ei muretse ja oleme tänulikud, et linnavalitsus püüab tammedele sobivat kohta leida,» lausus ta.

Viljandi linnavalitsus pöördus eelmisel nädalal Mulgi, Viljandi ja Põhja-Sakala valla poole küsimusega, kas neil oleks pakkuda maa-ala, millele gümnaasiumi õpilaste kasvatatud tammed istutada. Seni pole valdadest vastust tulnud.

SELGITUS

Madis Timpson, Viljandi linnapea. 

FOTO: FOTO: Elmo Riig

Madis Timpson,
Viljandi linnapea

Saja tammega park Viljandisse lihtsalt ei mahu. Selline salu vajab vähemalt hektarit maad ja seda pole kusagilt võtta. Meil on üks üsna kehv näide Viljandi järve äärest, kus on 700 park. Selle asemel võiksid olla eramud või avar vaade. Püüame leida tammesalule koha naabrite juures.

Tagasi üles