Uuring: kolmandik Eesti elanikest peab end keskklassi kuuluvaks

Swedbanki rahaasjade teabekeskuse tellimusel tehtud uuringust selgus, et ligi kolmandik Eesti elanikest peab end sissetulekute põhjal keskklassi kuuluvaks. Foto: Dmitri Kotjuh

Ligi kolmandik Eesti elanikest peab end keskklassi kuuluvaks, selgus Swedbanki rahaasjade teabekeskuse tellimusel tehtud uuringust. Keskklassi iseloomustavateks tunnusteks peetakse eelkõige isikliku eluaseme omamist, lisakulutuste tegemise võimalust pärast igakuiste vajalike ostude tegemist ja arvete maksmist, võimalust lubada endale uue või kasutatud auto ostmist ning vähemalt kord aastas välismaal puhkusereisil käimist.

Keskklassi kuuluvaks võib uuringus osalenute arvates pidada inimest, kelle igakuine netosissetulek jääb vahemikku 1450–2200 eurot.

Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht Kati Voometsa sõnul on ennast keskklassina tajuvate Eesti elanike seas ülekaalus 25–34-aastased inimesed. Noored liigitavad ennast keskmisest sagedamini ka jõukamasse või kõrgemasse keskklassi kuuluvaks. Puudustkannatavaks või vaeseks peavad end keskmisest sagedamini muust rahvusest 50–74-aastased väiksema sissetulekuga inimesed.

Jõuka või kõrgema keskklassina tajub ennast seitse protsenti Eesti elanikkonnast, ligi pooled elanikest peavad ennast madalamasse keskklassi kuuluvaks ning 14 protsenti tajub ennast puudustkannatava või vaesena.

End kõrgemasse keskklassi või keskklassi liigitavad inimesed peavad keskklassi tunnuseks eelkõige välismaal puhkusel käimise võimalust. Nooremad ehk 25–34-aastased inimesed tähtsustavad keskklassi kuulumise puhul auto ostmise võimalust. 35-aastased ja vanemad vastajad toovad keskklassi tunnusena sagedamini välja suuremate säästude omamist. Vastajad, kes tajuvad ennast puudustkannatava või vaesena, peavad keskklassi iseloomustavaks jooneks lastele tasulise hariduse võimaldamist.

Keskklassi kuuluvaks võib uuringus osalenute arvates pidada inimest, kelle igakuine netosissetulek jääb vahemikku 1450–2200 eurot. Keskklassi kuuluva neljaliikmelise pere igakuise vaba raha tajutud jäägiks on uuringutulemuste põhjal 940 eurot.

Küsitluses osalenute arvates kuulub Eestis keskklassi ligi kolmandik elanikkonnast.

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik selgatas, et uuringus osalenute välja toodud sissetulekute ja vaba raha kriteeriumi järgi kuulub Eestis keskklassi 10-20 protsenti elanikest. Elmiku väitel teenib keskklassi iseloomustavat netosissetulekut 1450–2200 eurot kuus ühe pereliikme kohta  umbes kümnendik elanikest. Säästude järgi kuulub keskklassi hinnanguliselt 20 protsenti leibkondadest, kuid sääste on paljudel peredel siiski napilt.

Swedbankis on rohkem kui pooltel klientidel likviidseid varasid vaid alla 500 euro. Kui vaadata füüsilisi varasid ning elustiili, siis kuulub keskklassi rohkem kui 30 protsenti elanikest. 80 protsenti rahvastikust on oma eluruumi omanik, rohkem kui pooltel leibkondadest on auto. Samas on eluasemed sageli üsna väikesed või kehvas seisus ja 40 protsenti autodest on üle kümne aasta vanad ning nädalast puhkust kodust eemal saab endale lubada 70 protsenti leibkondadest.

Uuringu viis Swedbanki rahaasjade teabekeskuse tellimusel läbi Kantar Emor tänavu juulis. Veebiküsitluses osales 1089 elanikku vanuses 15–74 aastat.